Henrik Välja: Euroopa tahab odavalt oma jalajälge siduda looduslikul ääremaal, selle maksab kinni Eesti tarbija

| METSALEHT |

Jaanuaris moodustati riigikogus toetusrühm Eesti huvide kaitsmiseks euroliidu kliimapaketis, läinud nädalal oli rühma esimene koosolek, kus oma seisukohti “Eesmärk 55” asjus jagasid ka metsa- ja puidu­tööstuse esindajad.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Üldiselt peavad metsamajandajad, -omanikud ja puidusektori ettevõtjad kliimapaketi menetlemisel oluliseks Eesti oma kliimaseaduse väljatöötamist ja vastuvõtmist. Selles seaduses peaks arvestama meie endi rahvuslike huvidega, see peab määratlema kõigi sektorite rolli kliimaeesmärkide saavutamisel ja paika panema üldise riikliku tegevuskava. Kuni meil sellist seadust pole, saab euroliit oma nõudmistega meile iga kell vabalt kukile istuda.
Eesti erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa meelest keskendutakse “Eesmärk 55” retoorikas liigselt süsiniku sidumisele metsadesse, selle asemel et rohkem panustada sidumisele puidutoodetesse ja süsinikuheitme vähendamisele.
Eesti metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja on seda meelt, et Euroopa Komisjon käitub Eestiga ebaõiglaselt, pannes meie metsasektori õlule pea neljakordse kasvuhoonegaaside sidumise kohustuse. Selle taga on tema hinnangul Kesk- ja Lõuna-Euroopa püüd neutraliseerida oma süsiniku jalajälge looduslikumates ääreala riikides, sh Eestis.