Metsalehe “Metsakool” vaatab lähemalt, millised raied on olemas ja miks neid tehakse.

1. HOOLDUSRAIED

1. 1. VALGUSTUSRAIE

Noores metsas jäetakse kasvama tulevikupuud ja tehakse neile kasvuruumi, raiudes nende vahelt välja kõik muu. Meenutab sisuliselt porgandipeenra rohimist ja harvendamist. Kui eesmärk on kasvatada enamasti okaspuudest koosnevat metsa, raiutakse alguses välja kõik kiirekasvulised lehtpuud. Hiljem jõuavad need kohtades, kus okaspuud pole uuenenud, järele kasvada ja tulemuseks on segamets. Maharaiutud võsa jääb tavaliselt maha ja kõdunedes moodustab huumuse.

1.2. HARVENDUSRAIE

Keskealises metsas jäetakse kasvama soovitud liikidest tulevikupuud ja tehakse neile kasvuruumi, raiudes nende vahelt välja kasvus maha jäänud või ülekasvanud, haiged ja vigastatud puud. Harvendusraiet on soovitatav teha kaks korda 10–25aastaste vahedega. Raiutud materjal võetakse puiduna kasutusele, palgipuud tuleb sealt aga vähe ning enamik on kasutatav kütte- ja paberipuuna.

1.3. SANITAARRAIE

Kahjustatud metsas, olenemata selle vanusest, tehakse sanitaarraiet. Kui puud on juba rikutud näiteks tormi või ulukite poolt, siis on varsti kohal ka metsale ohtlikud seened (juurepess) ja putukad (üraskid), mis võivad edasi levida ka tervetesse naabermetsadesse. Raiutud materjal võetakse puiduna kasutusse, kuid ka siin on kvaliteetse palgi osatähtsus tavaliselt väga väike. Osa kuivanud puid jäetakse metsa elupaigaks liigirikkusele. Üraskirüüste puhul raiutakse tõrjeks püünispuud, oodatakse, et putukad need asustavad ja veetakse siis kiiresti metsast välja.

2. UUENDUSRAIED


Küpses majandusmetsas tehtaval uuendusraiel on kaks eesmärki:

  • saada puitu siis, kui puud on täiskasvanud, aga mitte veel nii vanad, et mädanema hakkaks;
  • teha ruumi uuele metsapõlvele, sest vana metsa all ei ole noorte puude edukaks kasvamiseks ruumi, toitaineid ega valgust.

2.1. LAGERAIE


Kõige efektiivsem viis nii puitu saada kui metsa uuendada. Kõigi puude korraga ära raiumine on kõige lihtsam ja odavam. Plats saab tühjaks ja sinna on kõige mugavam uus mets istutada ning seda hooldada. Noortel puudel on kõige paremad kasvutingiumused, sest nad ei pea konkureerima juba olemasolevate vanade puudega. Kui vähegi võimalik, jäetakse langile seemnepuid, mis külvaksid looduslikku uuendust ja säilikpuid elurikkusele. Alati ei ole see võimalik, näiteks puhtkuusikus, sest üksikud teiste vahel kasvama harjunud kuused lükkab esimene tuul ümber.

2.2. TURBERAIE


Küpses metsas valitakse uuendamseks turberaie siis, kui lageraiet ei tohi või ei soovita teha. Samuti on turberaie hea valik juhul, kui metsas on juba arvestatav kuuse või männi noorte puude uuendus. Turberaie eelis on järsu maastikumuutuse vältimine ja võimalik kokkuhoid metsa istutamiselt; puudused kallimad teostamiskulud, oht allesjäävaid puid vigastada ja noorte puude aeglasem kasv. Ka turberaietel jäetakse võimalusel seemne- ja säilikpuid.

2.2.1. AEGJÄRKNE RAIE

Mets raiutakse ülepinnaliselt hõredamaks. Alles jäävad kindlasti need puud, mis seemneid kannavad. Teises järgus, kui seemnetest on uuendus juba tekkinud, raiutakse mets veel hõredamaks, et anda noortele puudele kasvuruumi. Kolmandas järgus raiutakse ära kõik ülejäänud küpsed puud, kuid neid võib ka seemne- ja säilikpuudena rohkem alles jätta, et säilitada metsale iseloomulik ilme. Sobib männikutesse ja männi-kuuse segametsadesse.

2.2.2. HÄILRAIE

Metsa sisse raiutakse väikesed lagendikud, mida nimetatakse häiludeks. Need peaks olema vähemalt nii suure läbimõõduga, kui on metsa kõrgus, muidu ei teki uuenduse jaoks piisavalt kasvuruumi. Järgmise raiejärguga raiutakse samad häilud suuremaks, nende keskele on selleks ajaks juba noor mets kasvama hakanud. Ja nii edasi, kuni kõik küpsed puud on raiutud ja kogu ala uuenenud. Sobib männikutesse.

2.2.3. VEERRAIE

Mets raiutakse maha ribade kaupa. Kui üks riba on allesjäänud puude seemnetest uuenenud, võetakse järgmine riba. Nii kuni langi teise servani välja. Oluline on arvestada valdavat tuule suunda nii seemnete levimise kui ka tormimõjude ennetamise mõttes. Sobib kuusikutesse.

3. VALIKRAIE


Püsimetsas kasutatakse valikraiet selleks, et raiuda ülepinnaliselt välja puid, mis

  • segavad teiste puude kasvamist;
  • on küpsed ja saab puiduna kasutusele võtta.


Valikraie eesmärk on säilitada ökosüsteem võimalikult puutumatuna, samas siiski mingit puidutulu metsast saades ja veidi uuenemist suunates.

4. KUJUNDUSRAIE


Kaitsemetsas teostatakse kujundusraiet vastavalt sellele, milline on kaitse eesmärk – kas kaitsta mõnd liiki, kaitsta asulat tuulte eest või luua parkmets. Kuidas see täpselt käib, sõltubki eesmärgist.

5. TRASSIRAIE


Metsasihtide, kraavi- ja teeservade puhtaks raiumine.

6. RAADAMINE


Raadamine (ingl k deforestation) on metsa täielik maharaiumine selleks, et võtta maa kasutusele mingil muul eesmärgil, näiteks tee rajamiseks või hoonete ehitamiseks. Iga muu raieliigi puhul jääb mets metsaks, kuigi uue puistu kasvamine võtab aega. Raadamine on ainus raieviis, mille puhul mets kaob.

Iga raieliigi jaoks seab seadus kindlad tingimused, kui hõredaks, millal ja mismoodi tuleb raiuda. Ka metsateaduses ja parimates praktikates on hulgaliselt soovitusi. Siin on toodud vaid kõige üldisem info, täpsemaid raieplaane tehes tuleb arvestsada konkreetse metsaga.

Graafika: Anna Plukk

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid