Et sõidukid saaksid ka praegustes talvistes ilmaoludes ohutult liigelda, võib seaduse kohaselt olla kokku lükatud lumevalli lubatud kõrgus, mõõdetuna teekatte pinnast nii ristmikel kui ohutussaartel kuni 70 cm. Lisaks on majandus- ja taristuministri määrustega määratud ära isegi lumekihi lubatud paksus sõiduteel. Näiteks kohevat lund võib olla kõrvalteel, kus sõidab umbes 50 autot päevas, isegi 10 cm, olulistel peateedel aga vaid 3 cm. Sulalund, lörtsi või soola ja lume segu võib olla sellisel kõrvalteel aga vaid 5 cm, peateedel kuni 2 cm.

Nüansse on veelgi, kui näpuga määrustes järge ajada. Kõik need reeglid ja määrused saab appi võtta siis, kui liiklusõnnetuse puhul keset lumehangesid läheb vaidluseks, kes vastutab ja kannab kahjud. Kui sõidutee on ikkagi piisavalt läbimatu, lumevallid kõrged, saab panna vastutama ka tee omaniku, kuna ta pole piisava hoolsusega – lisaks lubatud laiuse ja kõrgusega teid lahti lükanud.
Kes vastutab liiklusõnnetuse eest, milles mängis olulist rolli nõuetest kõrgem lumevall, mis piiras sõidukijuhi nähtavust? 

Teemat selgitab advokaadibüroo Pallo & Partnerid jurist Liina Luht.