Krimisarja ettetellimine on veel võimalik!
Eelmisel aastal ülipopulaarseks osutunud 15osaline Maalehe krimisari saab tänavu 10 raamatust koosneva järje põhjamaade kuulsate krimkade näol. Sarjas on ka mitmeid esmailmumisi eesti keeles.

Krimisarja on võimalik veel viimaseid päevi tellida klikkides SIIN. „Kui kuningas sureb” jõuab Coopi, Selveri ja Prisma poodides müügile 7. aprillil.

Raamatud hakkavad ilmuma iga kahe nädala järel.

Kogu sarja või poole kaupa ette tellides on raamatu hind vaid 6,99 eurot. Kümne põneva krimiromaani kogutellimus maksab 69,90 eurot. Sarja eest saab tasuda kahes osas, makstes korraga viie raamatu eest 34,95 eurot.

Tellitud teosed toimetame teile viiest raamatust koosneva pakina Smartposti pakiautomaati tasuta. Pakiautomaadi kasutamine võimaldas meil sarjas avaldada senisest oluliselt mahukamaid raamatuid, mis muidu tavalisse postkasti ei mahu. Esimene postisaadetis viie raamatuga jõuab teieni mai alguses.

Tellimusi saab vormistada klikkides SIIN. või vajadusel helistades Ekspress Meedia klienditoe telefonil 680 4444 ning kirjutades e-posti aadressil klienditugi@ekspressmeedia.ee.

Teine võimalus saada osa Maalehe krimiromaanidest, on osta neid sarja ilmumise ajal aprilli esimesest neljapäevast kuni augusti keskpaigani Coopi ja Selveri ning Prisma poodidest koos Maalehega.

Poest ostes maksab raamat 6,99 eurot, millele lisandub ajalehe hind 1,80 eurot.

Raamatute tutvustused ja tellimisinfo leiate veebilehelt maaleht.ee/krimisari.

Elina Backman, „Kui kuningas sureb”


Soome krimikirjandust, mis on äärmiselt maalähedane ja inimlik, tõlgitakse siinmail kahetsusväärselt vähe. Elina Backman on uus tulija, kes lõi ukse jalaga valla – „Kui kuningas sureb” tunnistati põhjanaabrite aasta parimaks debüütromaaniks.

Kesk-Soome jõest leitakse teismelise tüdruku surnukeha, aga see oli 30 aastat tagasi. Nüüd huvitub toonasest tragöödiast äsja töö kaotanud netiajakirjanik Saana. Samal ajal toimub Helsingis mõrv, kus surnukehale on põletatud krooni kujutis. Juhtumi uurimine tehakse ülesandeks raskeid aegu läbi elava kriminaalkomissari Jan Leino rühmale. Kuidas on omavahel seotud ammune surmajuhtum ja värske mõrv ning kes on salapärased kuningad?

Asa Larsson, „Veresüü“


Larsson jõudis esmakordselt eestlaste lugemislauale romaaniga „Päikesetorm“, kus advokaadipreili Rebecka sattus lapsepõlvemaal Põhja-Rootsis sündmuste keerisesse, paljastas kirikuisade räpaseid mänge ja oli sunnitud paar paha teise ilma saatma. Mõistagi on Rebecka kõigest sellest räsitud nii kehalt, kuid eelkõige hingelt. Ent ikka juhtub ta taas Kirunasse, kus uuritakse ülimalt sümpaatse naispreestri mõrva.

„Veresüü“ valiti Rootsi autorite aasta parimaks krimkaks, sest kuningriiklastele meeldib tasase, kuid mõrvarliku maaelu kujutamine, mis annab eheda pildi rootslaste loomusest.

Geir Tangen, „Maestro”

Annad sõrme, võtab käe. Geir Tangen on Norra tuntuim krimkade blogija ning loomulikult hakkas tal hinges kripeldama, et miks peaks kirjutama teiste loomingust, kui võiks ise luua. „Maestro“ tõusiski hoobilt Norra raamatumüügi edetabeli tippu.


Peaosalisi on kolm. Esiteks masendunud ja sära kaotanud kunagine staarajakirjanik, kellele ühtäkki hakkavad laekuma e-kirjad mõrvarilt, kes annab umbmääraselt teada, keda, millal ja miks ta teise ilma saatma hakkab. Teiseks politseiuurija Lotte Skeisvoll, kes kõigi vahendite ja jõududega proovib mõrvarit ennetada. Ning kolmandaks kummalist mängu mängiv mõrvar – ta justkui tahaks vahele jääda, kuid paraku ei jää.

Leif Davidsen, „Vene lauljanna”


Leif Davidsen, Taani üks tuntumaid (aja)kirjanikke teab, millest räägib, kui jutt on Venemaast, sest ta töötas Taani Raadio korrespondendina Moskvas. „Vene lauljanna” kirjeldabki aegu, kui punane sotsialistlik impeerium muutus kapitalistlikuks.

Taani diplomaat Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga ühes korteris tapetud vene prostituudi Vera mõrva tagamaid, armub vene lauljannasse, saab süüdistuse kohatu käitumise eest ja peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul. Aga...

Lone Theils, „Kurva poeedi naine”


Ka Lone Theils on pärit Taanist ja ajakirjanik, kuid töötas lääne pool, oli aastaid ajalehe Politiken korrespondent Londonis. Nii kirjeldabki ta krimiraamatuis iseennast, olles loonud enda ümber kuritegeliku õhkkonna.

Iraanist Taani pagedes kaotas kuulus luuletaja Manash Ishmail silmist oma naise Amina, kes on nüüd otsekui maa alla vajunud. Manash Ishmail palub abi ajalehe Globalt Londoni korrespondendilt Nora Sandilt, et too aitaks tal naise üles leida. Amina jälgi ajades satub Nora varjatud paikadesse, kus illegaalsed pagulased end lakkamatus hirmus ametivõimude eest peidavad. Nora õpib tundma maailma, kus mõned inimelud on vähem väärt kui teised.

Thomas Enger, „Varjusurm”


Kahetsusväärselt pole Thomas Enger siinmail üksinda esinenud, küll aga kahasse teise Norra suurepärase krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga, ent nüüd saab see viga parandatud.

„Varjusurm” on esimene raamat ajakirjanik Henning Juuli saagadest. Üksikust telgist Oslo haljasalal leitakse rinnuni maasse kaevatud naise laip. Ta on kividega surnuks loobitud, tema seljal on piitsaarmid ja tema käsi maha raiutud. Juul kaotas kahe aasta eest tulekahjus poja. Nüüd, tööle naastes, peab ta uurima tapetud naise lugu, ja kuigi õige pea leiab politsei kahtlusaluse, saab Juul aimu, et kogu asi on palju keerulisem.

Yrsa Sigurðardóttir, „Kes teisele hauda kaevab”


Island on krimkamaailma tõusev täht ning Yrsa Sigurðardóttir üks neist, kes pisikese saareriigi üleilmselt tuntuks tegi. „Kes teisele hauda kaevab” pärineb tema varasemast loomingust, kus peategelaseks on õbluke, kuid kange advokaat Thóra Gudmundsdóttir.

Seekord läheb Thóra appi hotellipidajale, kes väidab, et tema ostetud kinnisvaral esineb „varjatud viga“: seal nimelt kummitab. Ühtlasi aga mõrvatakse lähedasel rannal hotelliga seotud noor arhitekt ning hotellipidaja osutub kuriteos peamiseks kahtlusaluseks. Raamatus on Islandit ja selle kummalise riigi räpast ajalugu.

Mats Olsson, „Karista ja lase surra”


Mats Olsson on paljude tiitlitega pärjatud Rootsi ajakirjanik ja vorminud raamatuisse isiklikke kogemusi ning põnevuse tekitamiseks lisanud neile värvi.

Olssoni raamatute peategelane Harry Svensson, mõistagi ajakirjanik, jõuab pärast luhta läinud seiklust öises Malmös tagasi oma hotellituppa ja märkab naabertoa irvakil ukse vahelt magavat tuntud artisti, kelle kõrval lamab surnud naine. Loomulikult peab sellest ilmuma artikkel. Peagi toimub Göteborgis üsna samasugune mõrv. Tapetud on Svenssoni tuttav. Algab sarimõrvari tagaajamine, kusjuures ajakirjaniku seisukohalt on väga soovitav, et päevavalgele tuleks vaid osa tõest.

Susanne Jansson, „Ohvriraba”


Kui ei teaks, et „Ohvriraba” on kirjutanud rootslanna, võiks arvata, et tegu on järjekordse Eesti tumeda külakrimkaga. Samaga tuleb tunnistada, et Susanne Janssoni debüütromaan – vihmase ilma Nordic noir – on õnnestunud. Kõik elemendid on kenasti paigas: tume taust, sinna juurde kuuluvad inimesed, mõned päikesekiired, mis pilvede vahelt paistavad, kontrastid... Mahe lugemine, aga mitte enne rabamatka.

Mõistetamatul kombel tõmbab inimesi lapsepõlvemaile ka siis, kui need pakkusid omal ajal õudu ja õõvastust. Nathalie, noor bioloog, naaseb raba manu. Tegema teadustööd, ent samas ka otsimaks tõde selle kohta, mis aastaid tagasi juhtus ja miks. Kui ühel päeval leitakse rabast surnukeha, tasku täis münte, on politseil alust uurida, milliseid kurje saladusi raba endas tegelikult peidab.

Anders de la Motte ja Måns Nilsson, „Maakleri surm”


Anders de la Motte on Rootsi üks säravamaid krimiautoreid, kelle looming on vallutanud ka Eesti krimkafännide südamed. Nüüd otsustas ta koomikust kirjaniku Måns Nilssoniga alustada uut sarja, mis lööb Rootsimaal laineid.

Päikeselisel juunipühapäeval leitakse Österlenis ilusas Gislövshammaris ostjatele uut maja näidanud maakler Jessie Anderson surnuna, ent kas Hadese kuningriiki lahkumine on mõrv või õnnetus? Uurimisse haaratakse järsk ja kohmakas komissar Peter Vinston, ehkki tegelikult on ta siinkandis üksnes puhkusel. Vinston saab abiliseks kogenematu, ent ambitsioonika ja terase, aga närvidele käiva kohaliku konstaabli Tove Espingi. Kuid töö vajab tegemist.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid