Airi Värnik: oma vaimueluga hakkama saavaid inimesi on üha vähem. Psühhiaatritel-psühholoogidel on tipptund!
(55)
Raamatu “Depressioonil on mitu nägu” kirjutamisel avastas pikaajalise kogemusega kliiniline psühhiaater Airi Värnik inglise vaimuliku Robert Burtoni 400 aasta vanuse melanhooliaraamatu ja pani selle aukohale, olles vaimustuses kaanepildi kalligraafiast, peenest graafikast ja pinnalaotuse harmooniast. See oli esimene meie kultuuris depressiooni käsitlenud raamat. Muu hulgas on seal kirjas, et melanhooliat võis põhjustada liiga kuum vein või liigne õpihimu.
“Olen vaimulikust autori Burtoniga küllaltki sama meelt. Ta nimetab haiguse põhjusteks vaesust, vangistust, vanemate rolli, alkoholi, liigset pingutust ja sotsiaalset lõhet seksuaalsuses. Ta räägib ka jumalast, kuradist ja nõidadest, aga seda teemat ei ole me siiani lahti hammustanud,” ütleb Värnik kerge muigega.
Ta möönab, et mida vanemaks saab, seda läbipaistvamaks muutub maailm ja tajub üha selgemini, et inimloomus on õnnistatud kõrge enesehinnanguga. “See on vaimsele tervisele hea. Reeglina peab viimane põlvkond end kõige targemaks ja vaatab eelnenule andestava naeratusega, sagedamini irooniaga. Me tuletame harva meelde, et see, mida praegu teame ja oskame, toetub esivanemate õlgadele, nende katse-eksituses kristalliseerunud (pool)tõdedele, protsess vaid jätkub.”
Praeguses rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis on depressioonil palju variante, ütleb Värnik, kuid sümptomaatika kolmainsus on kõigil alanenud meeleolu, huvitus-rõõmutus ja väsimus-energiapuudus ehk siis: tuju ei ole, kõik on suva, üldse ei jaksa.
