NATO eelpaigutusjõudude üksused on Balti riikides mitte alaliselt, vaid roteeruvad ehk siin asuvad üksused vahetatakse teatud aja jooksul välja. Nii on ka Briti üksusega Eestis: kui saabub uus kontingent, siis eelmine lahkub. Seekord toimub aga lahkumine hiljem ning ilmselt mõne kuu vältel on Eesti kaitseväele toeks umbes 2000 Briti sõjaväelast koos saabuva relvastusega. Täpsemat siinviibimise perioodi teatatud ei ole, mis on kiiresti muutuvas julgeolekusituatsioonis mõistetav.

Teine oluline lisandus Eesti julgeoleku tagamiseks sel rahvusvaheliste pingete perioodil on USA hävitajad Ämaris. Jaanuari lõpus saabusid Ämari lennubaasi kuus USA lennukit F-15E Strike Eagle. Need toetavad Eesti õhuturvet koos Belgia hävitajatega F-16, mis on siin n-ö tavapärase rotatsiooni korras. USA hävitajad saabusid Eestisse Inglismaalt, kus nad alaliselt paiknevad Lakenheathi õhuväebaasis.

Ühendriikide maaväe üksusi Eestisse praegu teadaolevalt oodata ei ole, kuid president Joe Bideni otsusel saabusid esimesed lisajõud juba läinud pühapäeval Poolasse. Kokku paiknevad Poolasse ja Rumeeniasse 3000 USA sõjaväelast. Poola osaks on umbes 1700 ameeriklast, kelle alaline teenistuskoht on Fort Braggi baasis Põhja-Carolina osariigis.