METSAKOOL | Metsamajanduseta oleksime üle kümnendiku vaesemad

| METSALEHT |

Muidugi pole metsa kogu väärtus mõõdetav rahas. Kuid seekord vaatleme just seda osa metsast, mis on, ning ilma milleta oleks meie majandus ning ühiskond oluliselt vaesemad. Mitte ainult rahalises mõttes.

Ernst & Young Baltic AS viis Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu tellimusel läbi analüüsi metsa ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju kohta 2019. aasta andmete alusel.

Riiklikku statistikat ei tehta nii, et sealt just metsa- ja puidusektori osa selgelt välja tuleks. Seetõttu tellitaksegi igal aastal eraldi uuring, mis korjab andmed kokku äriregistrist, statistikaametist, Eurostati World Input Output Database'ist ja OECDst.

Metsa- ja puidusektorina on vaadeldakse uuringus metsamajandust, puidu mehaanilist ja keemilist töötlemist ning mööblitootmist.

Mööblit tehakse ka muudest materjalidest peale puidu, osakaalu on aga uuringu jaoks võimatu välja tuua. Samas on olemas ka ettevõtteid, kelle põhitegevusalana on registreeritud midagi metsakauget, kuid kes sisuliselt tegutsevad puidusektoris. Neist on teadaolevad sisse arvatud. Lisatud on ka Riigimetsa Majandamise Keskus, mis äriregistris ei kajastu.

Välja jäid ettevõtted, kes polnud majandusaasta aruannet esitanud. Füüsilisest isikust ettevõtjad, keda metsa-puidu valdkonnas oli 2019. aastal registreeritud 1537, on sisse arvatud juhtudel, kui nende kohta on info piisav. Neidki võib tegelikult rohkem olla, sest hea töömees jõuab teha nii metsa kui muud maal vajalikku.

Selline eri allikatest andmete ammutamine toob kindlasti kaasa ebatäpsusi arvestuses, kuid suurusjärkudes-proportsioonides pole põhjust kahelda. Suures plaanis võib öelda, et ilma metsade majandamiseta oleks Eesti kümnendiku võrra vaesem. Mida see tegelikult tähendaks?

Piltlikult võiks seda kujutleda umbes nii: sinu maamajani minevast saja meetri pikkusest teest pead kümme viimast ise lumest puhtaks kühveldama, sest valla sahk sinna ei tule. Või seda, et kui praegu ootad eriarsti aega 100 päeva, siis ilma metsamajandamise loodud rikkuseta ootaksid 110. Kas sinu lapse tasuta koolilõunas oleks vähem üks viiner, üks kartul või hoopis salatiports, see on juba kokatädi otsustada.

Töökohad

Eestis toob mets leiva lauale 56 000 inimesele ehk pea igale kümnendale töötajale. Otseselt annab metsa- ja puidusektor tööd natuke enamale kui 30 000 inimesele, kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor 56 003 töökohta. Eriti oluline on panus Kesk- ja Lõuna-Eesti tööhõives – tervelt 14%.

Kaudne ja kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim transpordile (5238 töökohta), kaubandusele (6165) ning teenindusele (3084). See tähendab, et tuhandetel autojuhtidel poleks ilma puiduta midagi vedada ja lõunasööki ostvad metsamehed võivad osutuda kaalukeeleks, kas külapood pannakse kinni või ei.

Lisandväärtus

Kuigi puidu hinnad on praegu kõrged, on puunott siiski üpris odav asi. Kui sellest teha tool ja maha müüa, saab sama puidukoguse eest juba märksa rohkem raha küsida. Kui aga samast notist teadlaste ja kõrgtehnoloogia abil toota näiteks mingi kosmosevidin, on sama tihumeetri hind juba mitu suurusjärku kõrgem. Nii tekibki puidule lisandväärtus.

Sektori loodav hinnanguline kogulisandväärtus on 2,2 miljardit eurot, mis moodustab ca 13,8 protsenti kogu Eestis loodavast lisandväärtusest.

Lisandväärtusest kõige suurema osa annab praegu puidu mehaaniline töötlemine – puitmajad, saeveskid, ehitusmaterjal ja pellet.

Metsarikkus oleks veelgi suurem, kui suudaksime Eestis paremini puitu keemiliselt töödelda selle asemel, et toormaterjali eksportida.

Lisandväärtus ei jää vaid ettevõtja kukrusse. Suure jao sellest kogub riik maksudena kokku, tänu millele saame kõik kasutada avalikke teenuseid. Teine tõsine osa lisandväärtusest läheb töötajate palkadeks ja jõuab tarbimise kaudu kogu majandust elavdama.

Raiemaht

Aastatel 2017–2019 kasvas lisandväärtus ühe miljoni kuupmeetri puidu kohta ligi veerandi võrra, ning seda olukorras, kus raiemahud vähenesid.

See on võimalik tänu tootearendusele ja innovatsioonile – samast materjalikogusest suudetakse rohkem välja võtta. Puidu töötlemisel loodava lisandväärtuse kasv näitab selle tooraine suurt potentsiaali kõrge lisandväärtusega toodete loomisel.

Raiemahtude jätkuv vähendamine viiks aga Eesti majandusest sadu miljoneid eurosid ja tuhandeid töökohti. Tänu innovatsioonile kasvab lisandväärtus, aga töökohti jääb tegelikult vähemaks, sest robotid asendavad inimesi. Kuid taoline tootearendus vajab suuri investeeringuid ning aastakümneid teadust, arendust ja inimeste koolitamist. Raiemahu järsk vähendamine aga võtab töö ning tooraine neilt inimestelt, kes sellega nüüd ja praegu midagi pihta hakata oskaksid.