Keskkonnaameti otsus keerab kohaliku rahva elu pea peale

„Need inimesed, kes „elavad” kontoris, ei tea, mida tähendab kohaliku inimese jaoks mets,” ütleb Kristjan, kes selgitab, et nende kandis elavad peamiselt pensionärid, kes kütavad oma kodud soojaks puudega. Mõni neist teeb metsa enda tarbeks, mõni 20 tm haaval ka teistele müügiks, et ise leib lauale tuua. „Aga mida nad nüüd siis tegema peavad, kui ühel hetkel mingid ametnikud lihtsalt tõmbavad kaardile jooni ja ei luba kohalikke oma metsa,” küsib mees, kes lisab, et pealegi see Natura uus kaart, mis ei tea kust äkitselt välja ilmus, on üks paras väljamõeldis. „Vabandust väljenduse eest, aga see on porno!”

Aga olgu selle kaardiga kuidas on, tekitab Keskkonnaameti poolt pandud piirang Kuusalus segadust ja külvab hirmu tuleviku ees. „Käesolev aasta ei saa mitte lihtne olema. Mina ütlen seda, et kui tulevad piirangud, tulevad koondamised ja vargused! Jõuame kuldsetesse 90ndatesse. Jõuame tagasi aega, kus metsaga suliti, toimusid vargused ja tapmised ning asjad läksid kriminaalseks. Lõpuks hakkavadki inimesed seadustele vilistama ja riik kaevab siin praegu endale auku,” ütleb Kristjan.

Pärispea poolsaarel on aga asi hapu, sest mehe sõnul muutub uue keeluga 80% piirkonna metsadest selliseks, kus metsast ei tohi enam puupulkagi välja vedada. „Minu sõbral on metsa 6,09 ha ja probleem on selles, et 1/3 jäetakse majandatavaks, 2/3 mittemajandatavaks. Mida see selle inimesega teeb? See tähendab katastroofi, sest kõik, mis mittemajandatavas metsas maha kukub, see sinna ka jääb. See on kohalike metsade surm ja see otsus hävitab täielikult majandusmetsad,” toob mees välja ühe näite paljudest.

Paanika on tema sõnul viidud juba selleni, et paljud võtavad oma metsi maha ennetavalt kartuses, et äkki võetakse neilt metsad käest ja kaotatakse ära ka see n-ö 20 tihu seadus (metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kui raiutav maht seda ei ületa, ei pea metsamaal väljaspool tiheasustusala luba küsima). „Lõpuks hakkab metsaomanik oma enese metsast puid varastama – kui absurdseks veel minna saab? Meie esivanemad on need maad koos metsaga välja ostnud higi, pisarate ja valuga ning maksnud nende eest kõrget hinda. Nüüd tulevad mingisugused Euroopa Liidu ametnikud, võtavad ühes siinsete tegelastega kätte ja joonistavad oma suva järgi maha jooni ning panevad metsaomanikke enda tegemata töö eest vastutama.”

Mees on samal ajal nördinud ning tuld ja viha täis. Ta ütleb korduvalt, et metsa tuleb teha nii, nagu metsa seisukord seda nõuab, mitte nii, nagu ametnikud kirjutuslaua taga ütlevad, sest nii me jääme kogenud saemehe sõnul lõpuks oma metsadest ilma. „Olen meie kandis (Kuusalus) metsalõikusega tegelenud nüüd igapäevaselt ja koormus aina kasvab, kõik tahavad oma metsad kiiresti maha võtta. Tänagi läksin metsa naisterahvale, kes tahab kiiresti 500 tm kahe kuuga välja võtta. See teeb 12 tm päevas ja saemehena on see ikka paras väljakutse ja pagana raske töö. Aga see on võimalik ja me teeme selle ära,” toob Kristjan välja järjekordse näite, milleni on riigi otsused viinud. „Selle konkreetse kliendi probleemiks on see, et tema metsatükk pole ei liha ega kala ehk ta kardab, et kogu mets läheb lõpuks lukku. Üks tükk tal juba on rannakaitse keelu all ja sellega pole tal enam midagi teha. Nüüd see, millele ta sai raieloa, siis selle tahab ta aprilliks puhtaks teha.”

Olgu veel üle korratud, et Kristjan on saemees, kes metsas tööd tehes saab iga jumala päev oma särgi korralikult märjaks, kuid sellest hoolimata, et töö on füüsiliselt raske, on ta pühendunud juba viimased 23 aastat sellele, et metsad oleksid jätkusuutlikud. Pealegi on ta täielikult harvesteride vastane. Ja just see teebki meele eriti mõruks, et temasugused töökad maainimesed, kes hoolivad oma kodukohast, loodusest, metsast ja puudest, surutakse rutakate otsustega veelgi suuremasse vaesusesse. „Metsast ei tule raha kergelt. Saemehena pean ma kuramuse palju vaeva nägema. Selle 23 aastaga olen pidanud kõik ise otsast lõpuni muretsema – tehnika, tööriided, kliendid ja kohad, kus tööd teha, ja võimalused, kuhu puid müüa. See pole kergelt tulnud. Kui nüüd metsad lukku pannakse, teeb see elu ikka raskeks küll.” Kuid elu ei lähe raskeks vaid neil, kes metsas tööd teevad, maaelu tervikuna muutub veelgi haavatavamaks.

Suve lõpuks kahekordistuvad küttepuude hinnad ja puid tuleb hakata ostma järelmaksuga

Kogu elu on viimastel kuudel kallinenud meeletu tempoga ja ennustatakse, et ka küttepuude hinnad kahekordistuvad praeguste hindadega võrreldes juba suve lõpuks. Kristjan on selles täiesti veendunud, et see nii ka läheb, sest mida vähem inimesed metsas tööd teha saavad, seda vähem tuleb metsast materjali, kuid nõudlus ei kao kuhugi. „Kui elu läheb kõik kallimaks, ei saa ka mina jätta hinda tõstmata, sest kui ma lähen poodi, ei saa ma kuskilt 25% odavamalt süüa osta. Pealegi kogu tehnika käimashoidmine ja hooldus ju maksab,” ütleb Kristjan, kes lisab, et kohalikele pensionäridele teeb ta siiski allahindlust ja tema käest on võimalik puid osta ka järelmaksuga. „Vot nii kaugele oleme me jõudnud, et elu maal sees hoida – küttepuid tuleb osta järelmaksuga!”

Igal juhul on Kristjani hinnangul Natura metsaelupaikadele kehtestatud 28 kuu pikkune raiekeeld karuteene nii inimestele kui ka loodusele endale. Elu on ju selgelt näidanud, et see metsades mitte midagi tegemine ei vii kuskile. „Kui aus olla, siis peaks Lahemaal maha võtma tegelikult juba 80% puudest. Seda haiget metsa, mida on võimalik seal näha, on liiga palju ja see on ohuks ümberkaudsetele metsadele. Nüüd siis tahetakse seda ala veelgi suurendada, kus metsa teha ei tohi. Metsa tuleks aga majandada mõistlikult, vaid siis aitame metsal ellu jääda ja tulevastel põlvedel hapnikku saada. Muide, seda CO2 toodab väga palju ka surev mets!”

Ka Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa on veendunud, et edukas loodushoid saab edukalt toimuda vaid maaomanikku maksimaalselt kaasates ja motiveerides, kuid selline lähenemine, kus maaomanik tõrjutakse loodushoiust eemale, ei too oodatud tulemust. „See toob endaga kaasa selle, et kas teadlikult või alateadlikult hakkame tegema rohkem tegevusi selles suunas, et meil poleks sellist maad ja metsa, mida kaitsta on vaja, sest iga kaitsmine tähendab maaomaniku kõrvale tõrjumist,” ütleb Eelmaa, lisades, et möödunud nädalal vestles ta paljude metsaomanikega, kes liidu poole oma mure ja küsimustega pöördusid ning ühtlasi uue keelu osas nördimust ja frustratsiooni väljendasid. „Paljud ütlevad, et nende eluplaan on sellega kihva keeratud. Meil on neid väikemetsaomanikke küll, kelle kogu maa on Natura alal ning kes on oma metsas seni hästi toimetanud, teinud plaane, kavatsenud jagada oma elutöö vilju järeltulijatega, kuid see kõik on neilt röövitud. Nii nad täpselt tunnevad.“

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa.

Metsaomanikud pole oma murega üksi

Lootust ei tohi siiski kaotada, sest erametsasektoris tegutsetakse selle nimel, et saavutataks metsaomanikele õiglane lahendus. Juba reedel (11.02.2022) saatis erametsaliit keskkonnaministrile Erki Savisaarele kirja, kus paluti jätta Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra ettepanek tähelepanuta ja kutsuda asjaosalised uuesti laua äärde, et leida tõelisi lahendusi olukorrale ja seda üheskoos. Esmaspäeva pärastlõuna seisuga minister sellele kirjale veel vastanud polnud. Sellest hoolimata jätkab liit tugevat tööd. „Eile (esmaspäeval) saatsime välja ka teabenõude nii Keskkonnaametile kui ka Keskkonnaministeeriumile. Ja oleme koostanud ka juhised metsaomanikele, mida nad peaksid selles olukorras tegema ja silmas pidama,” ütleb Eelmaa. Juhised leiab Natura 2000 aadressilt.

Riigilt aga ootavad metsaomanikud ja metsasektoris töötavad inimesed lisaks veel ka vabandust ja vastutuse võtmist, sest praegu süüakse piltlikult öeldes riigi enda tegemata töö vilju. Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa ütleb, et nüüd tuleks samm või lausa mitu tagasi võtta ja alustada sellest, kuidas Keskkonnaamet üldse Natura alade määratlemise ja kaitse alla võtmise ja nende protsessi ette näeb. Seda tuleb teha suure avalikkuse ja huvigruppide kaasamisega algusest peale. „Jätkuvalt oleme me seda meelt, et Natura alade kinnipanek pole mõistlik lähenemine. Seda pole ka Euroopa Komisjon ette näinud, et neid alasid peaks nii majandama. Euroopa Komisjoni nägemuses majandatakse neid alasid ikka traditsioonilisel viisil edasi ning inimesed ja loodus peaksid seal koos olema ja toimetama.” Kui tänase seisuga pole liit Keskkonnaametiga enam kontakti saanud ja võib juhtuda, et ka teabenõudele vastatakse eitavalt, siis ei välista Eelmaa sedagi, et nad esitavad teabenõude otse Euroopa Kosmisjonile. Kõigele lisaks valmistatakse end ette võimalikuks kohtuvaidluseks, sest mitmed metsaomanikud, kes on saanud nende hinnangul täiesti ebaõiglase otsuse, on valmis ühiselt minema kohtusse, et vaidlustada raielubade äraütlemist.

Kuusalu valla metsamees Kristjan Mats lisab, et üritab asjal kätt pulsil hoida ja loodab, et asi laheneb, kuid juriidilist nõu vajavad maa- ja metsaomanikud praegu esmajärjekorras, sest elu maal ei saa ju enam kui kaheks aastaks lihtsalt seisma panna ning toetused, mida metsaomanikke küsima suunatakse, ei ole võrreldavad saamata jäänud tuluga. Selle toetusrahaga ei ole võimalik isegi talveks enda tarbeks ühte ruumi kuivi küttepuid osta.

Natura hüvitist saab taotleda erametsaomanik enda omandis olevale metsaalale. Hüvitise määrad on:

  • Natura 2000 alal asuvas ja väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvas sihtkaitsevööndis 110 eurot hektari kohta aastas.
  • Natura 2000 alal piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal kuni 60 eurot hektari kohta aastas. Seda võidakse vähendada, kui eelarvest ei piisa kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks.


Käesoleva aasta taotluse esitamise tähtaeg on 4.–22. aprill.

Toivo Asmer.

Olukorda kommenteerib ka AS Timberi asutaja Toivo Asmer

„Selle viimase nädalaga on olukord käest ära läinud ja tundub, et nüüd rebitakse lahti kõik haavad, nii uued kui vanad,” ütleb Asmer, kes märgib, et praegune Natura tüli on vaid viimane piisk karikasse, sest metsasektori ja riigi omavaheline suhtlus on juba mõnda aega käärinud.

„Pingeid keris näiteks üles möödunud aastal linnurahu ajal toimunu, kus mõtlematute otsustega pandi töö tegemine erametsades paljudes kohtades seisma. Reageeriti jõuliselt lihtsalt kellegi kolmanda isiku kaebusele ja sellest juba piisas, et raietegevus keelata. Tegelikult oli see ju seadusega vastuolus samm. No ja samasugune ebaseaduslik otsus langetati ka nüüd! Nüüd viidatakse ja hämatakse midagi dokumentidest, mida avalikkusega jagada ei tohi, kuid mis on nii olulised, et nendele viidates saab metsad lukku keerata.”

Asmer märgib, et kui vähegi seadust uurida, siis see on ebaseaduslik, ja kuna see on ebaseaduslik, siis tema hinnangul on ka vastutustundetu Keskkonnaameti poolt näiteks öelda, et metsaomanikud, küsige nüüd raha toetuste näol.

„Mingit raha pole ju olemas, sest igasugused eelarved on juba lukku löödud ja neistki on jäänud varasemalt tavatingimustes puudu. Pealegi, kuna tegemist on ebaseadusliku sammuga eraomandi suhtes, siis isegi kui riik tahaks üles näidata heatahtlikkust, et nüüd kompenseeritakse saamata jäävat tulu sel 28 kuu pikkusel perioodil, siis poleks neil selleks mitte mingisugust õigust, sest tegemist on ebaseadusliku otsusega. See on selline täielik surnud ring! Aga mida peab sel ajal tegema metsaomanik, keda need otsused puudutavad? Ainus variant on lõpuks oma metsakinnistu riigile odavalt maha müüa, sest erasektoris pole keegi huvitatud surnud lehma lüpsmiseks ostmisest ning metsaomanikul endal pole ka lõpuks selle metsaga enam midagi pihta hakata,” märgib mees, kes siiski kutsub kõiki inimesi, keda Natura teema puudutab, üles toetusi küsima.

„See annab vähemalt osaliselt pildi sellest, kui palju riigi otsused metsaomanikke reaalselt puudutavad.” Selles on Toivo Asmer aga samuti veendunud, et metsadele ja maaelule tervikuna sellised otsused kasuks ei tule. „Minus on aga siiski lootus, et koostööna leitakse metsasektoris lahendusi nii, et hundid on söönud ja lambad terved!”

Timber.ee metsaspetsialistid on avatud kõigile metsamajandamist puudutavatele küsimustele, et ühiselt neile vastused leida.

Kui soovid rohkem infot, kuidas timber.ee saab sinu metsa majandamisel sulle abiks olla, siis võta meiega ühendust. Lisaks oksjonite korraldamisele aitame ka raiete planeerimise, metsamajandamiskava tellimise või ka metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

Võta timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ja uuri täpsemalt! Helista meile numbril 666 5050 või kirjuta aadressil info@timber.ee.

AS Timber, Narva mnt 36, Tallinn 10120

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid