Sageli kohtab ta oma rännakutel põlispuid. Kui seni on need jõudnud raamatutesse, siis nüüd on lootus, et valmib avalik andmebaas, kuhu koonduvad eri registritesse puistatud või lausa ula peale jäänud väärikad puud. “Ma olen unistanud sellest aastakümneid,” sõnab Relve lootusrikkalt.

Palju teil on aega reisimise kõrvalt niisama metsas käia?

Jääb natukene vale mulje, nagu ma aina reisiks. Tegelikult olen enamasti ikka siin metsa taga oma talus. Linnas käin korra nädalas.

Ma ei satu ärevusse mingitest plahvatustest meedias, siin metsas on minu jaoks tähtsamad asjad. Kas või puid toomas käies puutud kogu aeg kokku sellega, mis ilm täna on, kes häält teeb.

Maailmareisidel püüan käia kaks-kolm korda aastas. Muidugi kolistame siin ümbruskonnas eri põhjustel ringi, 50 kilomeetri raadiuses on kõik paigad tuttavad.

Kuhu viimati pikema reisi tegite?

Colombia tänavu jaanuaris oli viimane suur Lõuna-Ameerika riik, kus ma ei olnud käinud. Ja seal avastati 1970. aastatel indiaani kultuur, mille olemasolust varem ei teatud midagi. Minek sinna on hästi vaevaline – järsud mägiteed, neli päeva hirmsat pingutust.