Hommikukohvi kõrvale paarsada tuhat eurot? Miks mitte!

Viimase aja üks vägevaim lahing metsa raieõiguse üle toimus Timber.ee metsaoksjonikeskkonnas alles paar nädalat tagasi, mil oksjonile pandi üks Võrumaa metsa raieõigus alghinnaga 135 000 eurot, kuid mille lõplik müügihind kasvas veel üle ootuste kõrgeks. Summa, mis metsaomaniku taskusse jõudis viitab asjaolule, et hinnalahingud metsaäris on jõudnud uuele tasemele.

Kujuta ette olukorda – sa ärkad, teed omale hommiku esimese kohvi, vaatad kella ja äratad lapsed, teed hommikusöögi, sööd ning valmistud juba samal ajal uksest välja kiirustama, sest lapsed vajavad kooli ja lasteaeda sõidutamist, ka ise pead sa tööle jõudma. Lips viltu, lastel mütsipaelad sidumata ning hambaharjad alles suust välja rippumas surud sa nad juba autosse, et sõit saaks alata, endal nahk märg. Pärast paaritunnist valguskiirusel ja autopiloodil askeldamist jõuad lõpuks tööle - ees ootab üks täiesti tavaline päev, ainsa vahega, et täna on ühtlasi päev, mil lõppeb oksjon metsa üle, mis sai oksjonikeskkonda juba nädalapäevad tagasi riputatud.

Peas tiksub mõte, et viskaks õige korra pilgu peale, mis seal toimub, ikkagi ju viimane päev! Samal ajal surud endas alla liigseid lootusi, kuna aeg on selline – hinnašokk varitseb ju igal rindel ja rahakottides puhub vaikselt juba tuul, mis võib olla on pannud metsafirmadki ootavale seisukohale. Pealegi, polnud ju keegi teinud metsale ühtegi alghinnast kõrgemat pakkumist mitme nädala jooksul. Kuid see, mida nägi metsaomanik Meelis 20. jaanuari ennelõunal Timber.ee oksjonikeskkonnas, ei kustu mälust niipea. Summa kasvas kümnete tuhandete võrra mehe enda silme all ja vaid loetud tundidega!

„Sellist hinda ei osanud ma küll oodata!“

Seda, et metsa müües tagab parima hinna oksjon, teavad juba paljud. Samuti on väikesest langusest üle saanud puiduturg, kuid sellest hoolimata ei uskunud Meelis, et tema metsa raieõiguse eest võiks keegi sellisel ebastabiilsel ajal välja käia rohkem kui 200 000 eurot. Ometi see juhtus!

Hinnalahing metsa raieõiguse pärast algas oksjoni viimasel päeval, neli minutit enne kaheksat hommikul ehk ajal, mil mees oli oma koduuksest juba väljunud. „Viskasin hommikukohvi juues umbes seitsme ajal oksjonile korra pilgu peale, kuid mitte mingit liikumist seal ei toimunud. Üks pakkumine oli, kuid see tehti paar päeva enne oksjoni sulgumist. Pakuti alghinda. Mõtlesin, et nojah, eks ma olen siis rahul sellega ka ja midagi pole teha – 135 000 on ka täitsa korralik number. Konstateerisin fakti, et ju siis ongi praegu selline aeg, kuigi lootsin, et see võiks ju ikkagi natukenegi tõusta. Kui olin tööle jõudnud, siis korra vaatasin uuesti, mis toimub ja nägin, et ohoo, elu käib!“ meenutab Meelis, kes tunnistab, et kuigi Martin (Martin Miilberg, AS Timber metsaspetsialist) oli teda hoiatanud, et oksjonikeskkonnas hakataksegi pakkuma alles viimasel päeval, sageli viimastel tundidel, siis sellest hoolimata oli värin hinges, et kas nüüd peabki oma metsa müüma alghinnaga, sest tegelikult oli ta saanud vaid mõned päevad varem telefonikõne, kus üks metsafirma pakkus talle metsa raieõiguse eest 150 000 eurot. Ahvatlev, kuid murettekitav! Tekkis tunne, kas pigem varblane peos või tuvi katusel!

AS Timber metsaspetsialist Martin Miilberg

ASi Timber metsaspetsialist Martin Miilberg ütleb, et kui mõnikord pannakse mets oksjonile tahtlikult natuke odavamalt, et kutsuda ligi potentsiaalseid ostjaid, siis antud raieõiguse hinna kalkuleeris ta reaalsetele hindadele tuginedes möödunud aasta lõpus. „Siis olidki hinnad madalamad. Nüüd on hinnad liikunud taas tõusutrendis ning nii mõnigi turul toimunud vangerdus, ka ilmaolud on kaasa aidanud sellele, et metsa eest käiakse välja rohkem raha kui kuu aega tagasi seda oleks tehtud.“

Kuigi metsafirma pakkumine tundus Meelisele ahvatlev, otsustas ta riskida ja lõi Timberiga käed. „Olin tegelikult valmis selleks, et müün metsa ära 135 000 euroga, kuigi see oleks jäänud väga kripeldama,“ tunnistab mees, kes suunas ka antud metsafirma, kes oli valmis metsaomanikule kohe 150 000 eurot peo peale maksma, Timberi oksjonikeskkonda pakkumist tegema. „Ütlesin neile, et kuna teil on see raha ja soov olemas, siis osalege kindlasti. Ma ei tea, kas nad osalesid, võitjaks nad igaljuhul ei osutunud, kuid minu mõte oli, et kui juba telefonitsi ollakse valmis pakkuma sellist hinda, siis tõenäoliselt leidub teisigi metsafirmasid, kes on valmis sama või rohkem pakkuma. Jälgisin ju pidevalt metsa hindasid ja lootsin, et 150 000 – 170 000 eurot selle eest ikka makstakse. Kõik üle selle tundus juba liiga optimistlik, kuid heaks üllatusboonuseks.“

Seda, et hind võiks kerkida üle 200 000 euro ei osanud mees veel paar nädalat tagasi lootagi. Seega 84 500 eurot enampakkumisest rohkem saada, oli Meelisele tõeline üllatus. Kuigi ta oli varemgi teadlikult antud metsa puhul kõik helistajad kõrvale lükanud, ei pea ta nüüd kahetsema, et tegi seda ka viimasel minutil. Metsa müümine läbi oksjonikeskkonna on mehe hinnangul ainuõige valik ja seda soovitab ta teistelegi.

Oti raieõiguse oksjon pakkus pinget mitmele osapoolele. Martin nimetab seda üheks viimase aja vägevaimaks oksjoniks üldse, Meelis tunnistab, et kui ta oksjonikeskkonnas toimuvat jälgima jäi, tekkis juba sportlik huvi, et kuhu see hind lõpuks pidama jääb. „Kuna see mets on mul õega kahasse, siis omavahel suhtlesime messengeris ja tegime omakorda omavahel pakkumisi. Asi oli hasartne. Ütlesin huupi, et hind jääb pidama 220 tuhande peal. Panin suhteliselt täppi, aga 500 jäi tulemata. Nüüd „kripeldab“ see,“ naerab mees, kes viskab nalja selle üle, kuidas selline oksjon suudab kõigis esile kutsuda väikese hasartmänguri.

Miks üha enam inimesi kasutab metsa müümisel oksjonikeskkonda?

Oksjonikeskkonnas metsa raieõiguse või kinnistu müümine hakkab inimestele aina enam omaseks muutuma. Suur muutus selles osas on toimunud viimase viie aastaga, sest kui AS Timber loodi, ei ennustanud sellele suurt edu keegi, kuna metsa müümine internetis tundus jabur ja ebausaldusväärne. Õige hoo sisse saamine võttis aega paar aastat ning nüüd pannakse juba igal kalendrikuul Timber.ee keskkonnas oksjonile mitmeid kümneid metsakinnistuid ja raieõigusi, kinnistute pakette ja põllumaid, mille kogusumma ulatub miljonitesse eurodesse.

Timberis oma metsa raieõiguse üliedukalt müünud Meelis on veendunud, et kogu metsa ja maa müük peakski vaid läbi oksjonikeskkonna käima. „See oleks ainuõige asi, sest sellisel moel tekib maale ja metsale õiglane hind. Mis siis, et vahel tekib ka ülepakkumisi, kuid aeg on selline. Eks igaüks pakub oma võimete piiril.“ ASi Timber metsaspetsialist Martin Miilberg ütleb, et loomulikult tekitab see metsaäris tugevat konkurentsi, kuid muudab selle valdkonna palju paremini mõistetavamaks ja läbipaistvamaks metsaomanike jaoks.

„Minu jaoks on hoopis arusaamatum, kuidas ma saan müüa oma metsa võhivõõrale ühe telefonikõne peale, kus helistajal pole niipaljugi viisakust, et mind esimesel korral teietada,“ räägib Meelis, kes ka ise on ettevõtte omanik ja kelle igapäevatöö osaks on klientidega suhtlemine ning uute kliendisuhete loomine. „Familiaarsus ei sobi kuidagi sellise äri juurde! Kui kõne algab hästi isiklikult, et „Tere Meelis, kuidas sul läheb?“ Siis see pole hea märk, sest nii helistavad sõbrad, mitte äripartnerid. Kui võõras sulle nii helistab, siis see lükkab stopi ette, et kusagil on midagi väga valesti. Minu jaoks on see ohumärk. Tegelen ise ka klientidega ja seni kuni pole kokkulepet sinatada, siis pole seda viisakas ka teha.“ Ometigi teevad paljud metsavahendajad just selle saatusliku vea, et helistavad metsaomanikule kui oma parimale sõbrale. Skeptilisele eestlasele on see eemaletõukav ja tundub imal külje alla pugemise taktika. Kuid ikka minnakse sellega kaasa ja lastakse end pehmeks rääkida.

Miks inimesed ei suuda öelda ei?

Põhjust ei pea pikalt otsima – inimesed lihtsalt annavad korduvale tülitamisele alla. Selle vastu annab Meelis mõned head näpunäited, mida tasub järgida igal metsaomanikul, kes ei taha külma saada. Esimese asjana tasub enese jaoks selgeks teha, mida sa oma metsaga teha tahad. Kui tahad müüa, siis müü, kui ei taha, ära müü. „Kui mulle on helistatud, siis olen viisakalt öelnud, et selle kõne põhjal ei saa ma nii tähtsat otsust kohe langetada ning olen küsinud üle helistaja nime ja ettevõtte nime ning palunud neile mõne aja pärast tagasi helistada. Pärast kõnet olen kohe krediidiinfost üle kontrollinud, et kellega oli siiski tegemist,“ ütleb Meelis. Päris mitmel korral on ta avastanud nii mõndagi huvitavat.

Tüüpiline on, et ühest firmast helistavad ühele metsaomanikule järgemööda mitu inimest teatud intervalliga, kes teevad järjest paremaid pakkumisi, mis jäävad siiski alla turu keskmise. Nende helistajate eesmärk on omanikult mets kätte saada võimalikult odava hinnaga, et see ruttu ruttu vahekasumiga edasi müüa. Kuid Meelis on avastanud, et tihti nende inimeste poolt nimetatud firma pole terve aasta jooksul maksnud ühtegi maksu ja ettevõttes on ametlikult kirjas vaid üks inimene. „Kui nad on tagasi helistanud, siis olengi lihtsalt küsinud, et olge nii hea ja selgitage, mis ettevõte te täpsemalt ikkagi olete - makse pole te maksnud terve aasta või olete teinud seda minimaalselt ja jutu järgi on teie ettevõttes tööl mitu spetsialisti, kuid äriregister kajastab vaid ühte töötajat? Hästi lihtsalt saab need vahendajad konksu otsa,“ toob Meelis välja. Ta on lisanud telefonikõnes sedagi, et kõige õigem oleks see kõne koheselt ja viisakalt lõpetada, sest see pole jätkusuutlik, kuna ta saab aru, et tegemist on sooviga see mets soodsalt osta, et kallilt edasi müüa „Üldjuhul pole nad mind rohkem tülitanud.“

Petta saamise vältimiseks saavad metsaomanikud ise väga palju ära teha. Kõige olulisem on, et inimesed teeksid rohkem taustauuringut ja julgeksid ka küsida, kui midagi jääb arusaamatuks, sest vaid nii saab oma küsimustele vastuseid. „Kui Martiniga suhtlesin, siis tegime kohe alguses kokkuleppe, et räägime asjadest nii nagu need on. Lisaks palusin, et kuna meie suhtlus toimus telefonitsi, et kõik millest räägime, jõuaks mulle meili peale. Kirjalikult on ikka hea asjal silma peal hoida, sest suuliselt ikka juhtub, et keegi võib olla unustab, saab valesti aru, paneb jutule midagi otsa või unustab rääkida. Alati tegi Martin meie kõnest kirjaliku kokkuvõtte ning kogu asjaajamine sujus väga hästi,“ võtab Meelis oma kogemuse kokku.

Tehnika viidi metsa päev pärast tehingut

Juba päev pärast oksjoni lõppu hakkas metsafirma selles Võrumaal olevas metsas toimetama. On ju metsateo kuldaeg – puidu kokkuostuhinnad kõrged ja ilm igati soodne. „Loodame, et need hinnad püsivad nüüd mõnda aega sellised, mis motiveerivad metsaomanikke oma metsaga tegelema. See ei tähenda muidugi seda, et kõik metsaomanikud peaksid ette võtma vaid uuendusraieid. Ette võiks võtta ka erinevaid hooldusraieid, sest käesoleval talvel on ka need hinda läinud, sest väheväärtusliku puidu hind teeb turul hinnarekordeid,“ räägib Martin Miilberg, kes lisab, et kui täna hakata asju ajama, jõuab mets oksjonile veel enne, kui ilm metsatöid segama hakkab.

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

Võta Timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 666 5050 või kirjuta [e-mail]