Kiiresti lähenev kevadine pesitsusaeg innustab metsaomanikke lindude pesitsusrahu tagamiseks vajalike ettevalmistustega kohe alustama, milleks Erametsaliit koostas tõhusad soovitused.
„Iga inimese kohus on hoida elu, mida peame kõik oma võimaluste piires tegema. Metsaomanik hoolib oma kinnistul elavatest lindudest ning tavaliselt ei soovi pesitsuse ajaks suuremahulist lageraiet,“ ütles Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun.
Erametsaliit koostas pesitsusrahu tagamiseks soovitused nii teksti kui ka videona, mille järgimine aitab raiet linnusõbralikult kavandada ning toetab metsa kestlikku majandamist.
„Metsaomanikud ei pea ratsionaalseks ideed kehtestada seadusega kevad-suvisel ajal metsatöödele keeld, sest ükski uuring ei näita sellise piirangu tõhusust,“ rääkis Jaanus Aun. „Raie täielik peatamine lindude pesitsusajal aprillist kuni juunini pole Eesti kliima tõttu kahjuks võimalik, sest külmade talvede vähesuse tõttu ei jää muud üle, kui leida metsatööks aeg soojal perioodil.“
Olulisimad soovitused pesitsusrahuks valmistumiseks kõlavad lihtsalt, kuid nõuavad kohest peale hakkamist:
- Paigalda ja puhasta kavandatava raiega piirneval alal pesakaste.
- Tee raietööd võimalikult lühikese ajaga.
- Säilita langil õõnsustega puid, lamapuitu ja tüükaid.
- Jäta oksad ja risu langile, luues soodsa keskkonna maapinnal pesitsevatele lindudele.
- Säilita puistute alumised rinded, järelkasv ning alusmets, mis pakub pesitsus- ja toitumiskohta paljudele linnuliikidele.
- Kui raie eeldab alusmetsa eemaldamist, siis tee seda kohe, enne pesitsuse algust.
Keskkonnaorganistasioonide kodulehtedel nõuandeid kevad-suviseks metsamajandamiseks või üldse looduses toimetamiseks leida ei õnnestunud. On küll juhiseid selle kohta, kuidas raierahu ametkondadelt nõuda.
Eesti Metsa Abiks lehel on kirjas, et suurimad metsalinnustiku ohustajad on kliimamuutused, vanade metsade kadu, kaitse puudumine erametsades ja kevadsuvised raied. Seepärast peatab iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene kevadsuviseks ajaks enamiku metsatöödest, samuti ka suuremad hooldus- ja niitmistööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist.
Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühing tellitud omavalitsustele suunatud analüüsis soovitatakse, et selle üle otsustamisel, millistes metsatüüpides ning milliste raieviiside ajaline piiramine on põhjendatud, saavad omavalitsused muuhulgas aluseks võtta Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud analüüsi „Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed“. Analüüsi kohaselt on suurima negatiivse mõjuga lageraied ja seda eriti salu- ja laanemetsades. Seega võib rohevõrgustiku kaitseks olla proportsionaalne meede keelata neis metsatüüpides kevadsuvisel perioodil lageraie tegemine, lubades samas jätkuvalt raieid väljaspool lindude ja loomade jaoks tundlikku perioodi. Samuti võivad väiksema mõjuga raied, nt valikraied vähem tundlikes metsades, olla lubatud ka kevadsuvisel perioodil.
