Ukrainas, ütlen ausalt, polnud üldse sellist tunnet, et mingi jama võiks tulla. Absoluutselt! Ma isegi auto parkisin Kiievisse hotelli ette. Dokumendid võtsin õnneks kaasa, ei tahtnud autosse jätta.

Täna rääkisin ühe härrasmehega, 67aastane, endine KGB ohvitser, Vene juurtega, aga väga ukrainameelene, Eestisse suhtumine üüratult hea.

Räägib, et tema venelastest kolleegid Smolenskis ja Voronežis ei uskunud viimase hetkeni, et Putin viib väed Ukrainasse. No ei uskunud! Üle mõistuse käis neil see asi!

Hommikul rääkisin Sanjaga, kes on ühe meie ettevõtte juht. 20 aastat tagasi oli ta veel Ukraina aseminister, riigi viljareservi juht. Meiega on ta töötanud 15 aastat. Sanja on samuti vene juurtega, Uuralite taga sündinud. Nüüd elab Kiievis ja räägib kõigile: mul on Vene pass, aga ma olen ukrainlane! Ta ütleb, et seda pisikest kiilakat vene meest päästaks ainult väike tinaplönn.

Ukraina vastupanu on ikka võimas, kui uudiseid vaadata.

Ukrainas on palju muutunud. Ukrainlased ütlevad nüüd nagu ühest suust: suur tänu Putinile, ta tegi Ukraina rahva ühtseks! Keegi poleks arvanud, et Harkiv, Melitopol, Zaporižžja, Sumõ oblast vastu Valgevene piiri Harkivi külje all (mis on muidu venemeelne) sõdivad praegu kõik koos venelaste vastu. Seda poleks keegi uskunud. Putin on midagi head ka Ukraina rahva jaoks teinud.

Jaga
Kommentaarid