TTÜ professor: kui me maju ei renoveeri, vajame peagi juurde Auvere elektrijaama jagu tootmisvõimsust

Korterelamute renoveerimine käib hoogsalt, kuid lahendused tuleks leida ka üksikelamute ja ärikinnisvara energiatõhususe parandamiseks, ütleb Tallinna Tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Detsembris tabas meid energiašokk, mis pani mõtlema sellele, kuidas elamuid nii renoveerida, et küttekulud edaspidi võimalikult maha saada. Kui palju efekti korralik renoveerimine võib selle juures anda?

Täis- või tervikrenoveerimise puhul, kui kodud saavad kaasajastatud, võivad küttekulud väheneda 60%, isegi lausa 70% sõltuvalt hoone seisundist.

Seepärast ongi kõige tõhusam üks kord ja korralikult renoveerimine ning see on pikas perspektiivis ka kõige soodsam.

Paraku on see korraga väga suur väljaminek.

Tõsi. Korteriühistutele on olnud aastast 2010 kättesaadav KredExi toetus, kus erinevates voorudes on kokku toetuse saanud üle 1400 kortermaja ehk u 80 000 korterit.

See on hea algus pikale protsessile, sest arvestades osa majade tühjaks jäämist ja lammutamist, ootavad ikkagi oma järge veel 14 000 korterelamut, mis oleks mõistlik renoveerida aastaks 2050.

Kortermajadele sügisel eraldatav 366 miljoni eurone renoveerimistoetus on märgiline, sest selle abil peaksid viie aasta jooksul korda saama järgmised 43 000 korterit ehk ligi 750 korterelamut.