Kanakulli uus kaise tegevuskava toetab otsustavalt mõtet, et metsade prioriteet on looduskaitse ning puidu kui taastuva ja Eesti olulisima loodusvara roll meie majanduses on muutumas aina marginaalsemaks.
Eestis pesitseb 400–600 paari kanakulle. Kanakull on Eesti Punases Nimestikus arvatud ohualtite liikide hulka ning kuulub II kaitsekategooriasse. Kes kanakulliga väga tuttav ei ole, saab Tartus RMK taimlas elutsevate lindude Ruudi ja Alla pesapunumisele kaasa elada pesakaamera vahendusel.
Kanakulli menüüsse kuuluvad vareslaste ja tuvliaste kõrval mitmed kaitsealused liigid, eriti olulisel kohal on kanalised (laanepüü, teder, ka metsis). Kanakull võib murda ka teiste röövlindude, näiteks kotkaste poegi ning on rünnanud isegi eriti hoolega hoitud must-toonekurge.
Kava koostajad ei pea kisklust siiski ohuks kaitsealustele liikidele. “Linnukasvatajale ei meeldi kullid,” ütleb Marika Hunt Küti-Uuetoa linnutalust. “Ükskõik, kas nad on väiksed kanakullid või muud kotkad. Kanakullide vastu on talus paabulindude, faasanite ja kanade jaoks tehtud aiad, kus on võrgud peal.
Kanakulli kaitseks plaanitakse lisaks liigispetsiifilistele tegevustele üldisi meetmeteid, nt üleüldise raierahu kehtestamine 15. juulini ja kaitstavate alade osakaalu viimine 30%-ni.
Kust on võetud number 30, kavast ei selgu.
