Keskkonnaamet: kanakulli kaitsel ei muutu metsamajandamine marginaalseks

9. märtsil ilmus Maalehes artikkel "Varsti on poole rohkem kanakulle! Ornitoloogid rõõmustavad, linnukasvatajad on valvsad, metsamajandajad murelikud" . Loos toodi välja, et kanakulli uue kaitse tegevuskava toel on metsade majandamine muutumas üha marginaalsemaks. Keskkonnaamet ei nõustu loos toodud väidetega.

Inimtegevus on aastate jooksul looduslikku mitmekesisust ja liikide elupaiku palju mõjutanud. Seetõttu on eriti oluline praegu pöörata tähelepanu madalseisus liikide nagu kanakulli kaitsele.
Kanakull kuulub ohualtite liikide hulka eelkõige pesapaikade hävimise, toidubaasi vähenemise ja pesitsusaegse häirimise tõttu. Kuna kanakull eelistab pesitseda vanades metsades, siis on paratamatult tema elupaikadele ohuks üha suurenev raiesurve, mis toob kaasa peamiste ohutegurite võimendumise ja koosmõju. Seetõttu ei saanudki eelmise tegevuskava perioodil kanakulli arvukus suureneda.
Arvukust pole aidanud suurendada ka väike linnaparkides pesitsev kanakullide asurkond, kelle pesad on raie eest kaitstud ning kellel on rikkalik toidulaud kodutuvide näol. Metsas kooruvad kanakullid linnapuistutesse pesitsema ei lähe. Küll aga kunagistest julgetest isenditest alguse saanud linnakullide järglased julgevad ka ise linnapuistutesse pesitsema asuda.
Kindlasti pole õige väita, et kanakullide kaitsmine muudaks metsade majandamise meie majanduses marginaalseks. 
Kanakulli kaitseks moodustatavad uued püsielupaigad hõlmavad ligikaudu 1600 hektarit, mis on väga väike osa Eestis majandatavast metsamaast.