Metsavendade ajast Eestis on möödas nii umbes kolmveerand sajandit. Kunagisi aktiivseid metsavendi, kes tänini meie seas, võib kokku lugeda ühe või siis kahe käe sõrmedel. Ning kõigil neil on aastaid juba üle üheksakümne. Nende lähedasi ja abistajaid, mehi ja ka naisi, kes toona olid noorukieas, aga sellele vaatamata aitasid, teadsid ja nägid, on alles tunduvalt rohkem.

Metsa varjunud ja seal kas paremaid päevi oodanud või nende nimel võidelnud eestlastest on alati teatud. Aga võib-olla pole nende rolli vääriliselt hinnatud. „Metsavendade vastupanu nõukogude võimule oli okupatsiooni ajal psühholoogiliselt oluline, just teadmine, et kusagil olid mehed ja naised, kes võõra võimuga ei leppinud,“ hindab Tõnis Leht. „Tegelikult on see oluline tänapäevani.“