AIN KALLIS 80 | "Kas ma norskasin?" – "Maga edasi, see oli maavärin!"

Kliimateadlase Ain Kallise kõige krehvtisemad looduselamused läbi 80 aasta.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Välku ja tormi ja külmakraade on Ain aastate jooksul tublisti näinud.

Allpool ülevaade nendest kümnendite kaupa.

1942–1951

Päikesevarjutus tünnis

Ilmale tuli Ain Kallis 27. märtsil 1942 Paide haiglas.

Oli Eesti kliimaajaloo kõige külmemaid kevadkuid. Pooltel päevadel näitas kraadiklaas Jõgeval alla 30 miinuskraadi. Kuusikul mõõdeti kuu külmarekordiks 14. märtsil –35,1 kraadi.

Ain polnud veel kolme ja poolenegi. Kuupäev oli 9. juuli 1945.

Keset päeva läks äkki pimedaks. Kuked Paide hoovides hakkasid kirema, kanad muutusid uniseks ja kippusid õrrele. Kassid haigutasid. Ilm läks külmaks. Ainile topiti soojemad riided selga ja tõsteti tühja vihmaveetünni, et ta pimedas kaduma ei läheks.

Oli peaaegu täielik päikesevarjutus, üle 90 protsendi päikesest oli kaetud. Eestis juhtub niisugust asja harva. Ainile on see üks esimesi mälestusi siinses maailmas.