Reili Soppe meenutab, et juba kalandusteo nominendiks saamine tuli Purtse sadamarahvale suure ja meeldiva üllatusena, võit aga seda enam.

Aasta hiljem vahepealsele ajale tagasi vaadates nendib ta, et kohalike kalurite tööle ja sadama tuntusele on see olnud väga oluline hooandja.

„Laupäevahommikuti on meil aastaid olnud võimalus sadamas kala osta. Aga pärast seda, kui meist ajakirjanduses ja televisioonis räägiti, hakkas tulema uusi kalahuvilisi lähedalt ja kaugelt.Tuldi näiteks ka Tallinnast ja Tartust! Kes sättis Purtse sadamast läbisõidu mõne muu teekonna sisse, kes ekstra meie ja värskete räimede pärast tuligi. Tekkis lausa mure, et me ei suuda piisavalt palju müüki pakkuda – inimesed hakkasid helistama, et pange palun kõrvale, me tuleme kaugelt ...”

Veel suurem üllatus oli Reili Soppele aga asjaolu, et korraga avastasid sadama ja kalaostuvõimaluse ka inimesed, kes elavad üksnes lühikese jalutuskäigu kaugusel. „Olin kogu aeg reklaaminud meie tegemisi nii kodulehel kui ka Facebookis, ent osa kohalikke leidis meid üles alles tänu „Aktuaalsele kaamerale”,” jagab ta kogemust.

Tegus ka pärast räimehooaega

Kohalik kogukond otsib võimalusi, kuidas veelgi enam kodukanti kokku liita ja ühiseid tegevusi pakkuda. Räimerõõm kuulub kokku kevadega, ent sadam ja sadamaelu võiks ju ka suvel avatud olla.

Kui kalamüüjate kõrvale jõudis esimene talunik värske lihaga, hakkas tekkima uus idee – laupäevahommikusel sadamaturul võiks pakkuda ka teisi kohalike tootjate saadusi.

Eelolevaks kevadeks ja suveks ongi plaanid tehtud – laupäevahommikuti hakkab tegutsema kogukondlik turuplats, kus võib müüa nii loomset kui ka taimset omatoodangut.

Eeskuju võetakse seni hästi toiminud OTT (otse tootjalt tarbijale) süsteemist ning müüma ja ostma oodatakse kõiki kohaliku toidu huvilisi nii lähedalt kui ka kaugelt.

Ajalugu ulatub sajandi taha

Kaasaegsest Purtse sadamast rääkides ei saa unustada ka selle ilusa paiga juba enam kui sajandivanust ajalugu.

Kui lugeda vanu ajalehti, siis leiab näiteks 1921. aasta kalanduse lehtedest uudiseid Purtse sadama tegemistest ja toimetamistest. Nimelt tegutses juba tol ajal Purtse-Jõesuu kalameeste ühistu, mida peeti üheks agaramaks Virumaal ja toodi heaks näiteks üle Eesti. Nende eestvedamisel korraldati 1921. aastal esimene Virumaa randade kalameeste päev, kus arutati kalurite igapäevarõõme ja -muresid ning millest võtsid osa kalurid Mahust kuni Toilani. Vanu artikleid lugedes on huvitav tõdeda, et vaatamata kiiresti muutuvale maailmale on paljud kalurite mured siiski samaks jäänud: kust saada paremaid paate, võrkude ja rüsade kõrged hinnad, madalad kala kokkuostuhinnad.

Purtse kalasadamas on pikkade aegade jooksul tegutsenud ka erinevate nimedega kalurikolhoosid, näiteks Mereankur ja Oktoober, 2002. aastal lõpetas Viru Rand oma pikaaegse tegevuse Purtse rannas, mille tagajärjel kadusid ka viimased traallaevad. Seejärel hakkas sadam tasapisi lagunema ja alles jäänud kalurid hakkasid otsima võimalusi, kuidas vähemalt mingit osa sadamast rekonstrueerida.

Taastamisele eelnes põhjalik ettevalmistus

2010. aastal loodi rannakalurite ühing MTÜ Viis Viimast Kalurit, kes hakkas selles suunas tegutsema. 2013. aastal sõlmiti Lüganuse vallaga hoonestusõigus Viis Viimast Kalurit MTÜ ja Purtse Vabatahtlik Merepääste MTÜ kasuks.

2018. aastal sai MTÜ Viis Viimast Kalurit PRIA-lt „Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020” meetme „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine” määruse raames positiivse rahastamisotsuse.

Ehtistööd algasid 2020. aasta kevadel ja lõppesid sama aasta sügisel. Ehtisutöid teostas Kaurits OÜ, kelle töö oli kiire ja laitmatu ning sadamarahva poolt jagub neile ainult suuri kiidusõnu.

Taastamise käigus renoveeriti igapäevatööks vajalikud rajatised: teeninduskai, slipp, paigaldati ujuvkai, käigusild ja asfaltkate, rajati sissesõidutee, kaldakaitsed ja muul. Territoorium piiritleti aiaga ja paigaldati valvekaamerad.

„Nagu MTÜ nimi ütleb, on meil kalureid vähe, kuid seda olulisem on see, et see auhind tähendab, et kogukonnale on tähtis, et piirkonnas säiliks rannakalandus ja väike kalasadam, kus kohalikel on võimalus käia värsket kala ostmas,” räägib Reili Soppe ning tänab veel kord kõiki, kes Purtse sadama aasta kalandusteoks valisid.



Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid