Lisaks riigile ja ettevõtetele saab RMK puidust tulu maarahvas
(11)| METSALEHT |
Aasta algul räägiti meedias Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kestvuslepingutest. Uurime ekspertide abiga, millised etteheited suurte puiduettevõtete jaoks stabiilsust pakkuvale müügiskeemile peavad vett, millised mitte.
Kas kestvuslepingute kasutamine riigitulundusasutuses riigile kuuluva vara müümisel on lubatav?
Etteheited: Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondist sõnastab Postimehe artiklitele toetudes nõudmise – RMK peab kestvuslepingute sõlmimise peatama. “RMK õigustab tegevust tööstuse toetamisega, ent selline toetus ühe sektori valitud ettevõtjaile ilma laiema ühiskondliku kokkuleppeta on kohatu.” Lisaks küsib ta, kuidas saab RMK viieks aastaks ette lubada kindla koguse puitu, arvestades, et pole kinnitatud arengukava ega raiemahtu.
Need ja järgnevad etteheited loovad kahtluse, et kestvuslepinguid ei peaks RMKs üldse kasutama.
Vastuväited: RMK nõukogu esimees Randel Länts arvab, et kui kestvusleping on aus ja läbipaistev, miks mitte seda kasutada.
Keskkonnaminister Erki Savisaar ütleb, et kestvuslepingud on igati seaduslik viis puidu müümiseks ja sektori areng on näidanud, et need lepingud on ennast õigustanud.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) juhib tähelepanu, et pikaajalised lepingud on Eestis ja mujal maailmas täiesti tavapärased ning legaalsed. Nii näiteks on ka energiaturul osalise mahu tagamine pikaajaliste lepingutega nii ostja kui müüja huvides.