TEADLANE SELGITAB | Kas hirm kiirguse ees on põhjendatud? Mida peab teadma, et hoida end tervena?

Vene vägede lahingtegevus Ukrainas Tšornobõli ja Zaporižžja tuumajaamade juures tekitas paljudes inimestes hirmu ja ärevust. Nii tuli keskkonnaametil ja ravimiametil selgitada, et Eestis ei ole vaja seoses sealsete sündmustega jooditablette hakata võtma. Maaleht küsis Tartu Ülikooli kiirguskaitse teadur Siiri Saluperelt, mis on kiirgus ja kuidas see inimesele mõjub.

Pärast Tšornobõli tuumajaamas toimunud plahvatust hakkasid levima lood, kuidas kiirituse tagajärjel sündisid kahe peaga vasikad ja kalurid leidsid kolme silmaga kalu. Kiirguskaitsespetsialist Siiri Salupere muigab selle jutu peale ning märgib, et need jutud kuuluvad siiski ulmekirjanduse valdkonda. Teaduslikku tõestust neile ei ole.

Kui palju me igapäevaselt kiirgusega kokku puutume?
Alustuseks tuleb öelda, et me elame kogu aeg ioniseeriva kiirguse väljas, see on kõikjal meie ümber. Kiirgus oli kohal enne, kui meie siia maailma tulime ja ühelgi inimesel ei ole võimalik selle eest peitu pugeda. Inimkond on arenenud ja meie evolutsioon on toimunud ioniseeriva kiirguse mõjuväljas. Keskkonnast tulev ioniseeriv kiirgus ei ole aja jooksul suuremaks läinud, pigem on maa sees olevad radioaktiivsete ainete kogused vaikselt vähenenud.
Tuumajaamade kontekstis tuleb meil rääkida samuti ioniseerivast kiirgusest. Ohtlikuks teeb kiirguse tema omadus, mis suudab aine sees kahjustusi tekitada ehk ainet ioniseerida. Füüsikaliselt tähendab see, et kiirgus suudab lüüa aine aatomitest välja elektrone.

Mida kiirgus inimesele teeb?