Metsahinnad kerkivad rekordkiirusel: eilne hind täna enam ei kehti

See, milline hinnakasv toimub hetkel puiduturul, on hullupöörane ja meenutab 2007.–2008. aasta kinnisvarabuumi. Kokkuostudes kaubeldakse igal algaval päeval uue hinnakirja alusel ning puidu hinnad iga sortimendi osas on aasta algusega võrreldes märgatavalt kasvanud. Ühtviisi on see positiivne uudis neile, kes omavad metsa ja plaanivad raiet või metsakinnistut müüa, kuid üldist pilti hinnates tuleb siiski tõdeda, et metsasektori jaoks, mis annab väga suure panuse Eesti majandusse, on olukord jaburalt muutlik.

„Me oleme tänases turusituatsioonis valmis oksjoneid alustama isegi kuni 30% kõrgema hinnaga, mis on metsaomanikele senini pakutud, ükskõik kelle poolt,“ ütleb AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer. See on võimalik, sest puiduhinnad on olnud pidevas kasvutrendis alates möödunud aasta detsembrist, isegi novembrist, mil energiakriis hakkas oma õiget palet ilmutama ning metsatöödeks saabus kauaoodatud ja hea talv. Tormiline metsamaterjali hinnakasv läks lahti siiski jaanuaris, mil elektri- ja soojaarved tühjendasid eestlaste rahakotti juba mehiselt ning haukasid omale vaata et poole sissetulekuist. Samal ajal olid puidulaod väheväärtuslikust materjalist tühjenemas ning nõudlus suurem kui pakkuda suudeti.

AS Timber metsaspetsialist Kristel Asmer

Näpuga näidati rohepöördele, heitmeturule, Vene gaasile, millest Euroopa on ilmselgelt suures sõltuvuses ning nii poliitikute kui puidusektoris tegutsevate ettevõtete valekalkulatsioonidele. „Viimase etteheite kohta võib tagantjärele tarkusega öelda, et „oleks vast pidanud tõesti tegutsema teisiti“. Samas pole hilinenud tarkusega midagi peale hakata ning ka ennustamine on tänamatu töö, kuid see, milliseks kujuneb maailm aastal 2022, ei osanud keegi ette näha olgugi, et pinged nii riikide, inimsuhete kui erinevates majandussektorite vahel olid nii üles kruvitud, et kõigi närvid olid läbi kui pekingi paleekoeral. Mingit pauku oli oodata, kuid mitte sellist nagu tuli,“ ütleb Asmer viidates nii tülile Natura 2000 metsaelupaikade raiekeelu üle kui Venemaa sissetungile Ukrainasse, mille tulemusena tõmmati suuremale osale puiduimpordile Venemaalt kriips peale ning hakati kaaluma võimalusi, kuidas end lahti ühendada agressori gaasijuhtmest. Kõik see kokku on viimastel kuudel paisutanud puidu hinda märkimisväärselt.

Kaks aastat tagasi maksis männipalk kokkuostus sama palju kui täna kasepaberipuu

„Kasepaber maksab sadamas praegu üle 75 €/tm ja okkapaber üle 60 €/tm. Veel paar kuud tagasi ehk aasta alguses maksti kasepaberipuidu eest 15 €/tm vähem ning eelmisel aastal oli normaalne, kui selle sortimendi eest maksti 40 €/tm. See näitab, et hinnad on lühikese ajaga pea kahekordistunud,“ toob Asmer välja. Tema sõnul on metsa hinnad väga kõrged ning vaibumise märke turu jahenemise osas lähitulevikus näha pole. „Enne suve lõppu hinnad tõenäoliselt ei kuku, sest üsna varsti jõuab nii puidusektorisse kui majandusse tervikuna kohale reaalsus, mida tegelikult tähendab lahtiühendamine Venemaast kui majanduspartnerist.“

Milline on hind väärtuslikul puidul? Kui mullu suvel märgiti maha männipalgi hinnalagi 150 €/tm kanti, siis hetkel makstakse kokkuostudes männipalgi eest kuni 140 €/tm eest ja kuusepalgi eest kuni 116 €/tm. Usutavasti tõuseb ka nende sortimentide hind enne ja pärast linnurahu veel. Kuid, kuna suurem osa eramaju köetakse siinmail soojaks küttepuudega, siis väga paljude pilk on hirmuga suunatud sellele, milliseks kujuneb küttepuu hind enne järgmist hooaega, sest juba praegu ostetakse nii mõneski kohas küttepuuks sobilikku materjali kokku enam kui 60 euroga tihumeetri eest (kask). Hall-lepa ja sanglepa kokkuostuhind küttepuuks jääb keskmiselt 35–50 €/tm juurde. „Küttepuu hind pole varem kunagi nii kõrge olnud. See paneb majaomanikud muretsema ning võimalusel soovitame küttepuid uueks hooajaks varuda juba praegu, sest ma ei usu, et hinnad selle sortimendi osas mingil müstilisel põhjusel langema hakkavad ajal, mil kõigi teiste sortimentide hinnad kasvavad. Ent tõsi, varumine ei pruugi olla kerge, sest küttepuu (kuiv) on samuti otsas,“ tõdeb Asmer, kes lisab, et ajad on tõesti keerulised, kuid kõik need inimesed, kel on metsa võiksid käesoleval aastal oma metsad korda teha ehk hooldusraied päevakorda võtta.

Hooldusraiete ja vähem huvitavate piirkondade vastu on huvi kasvanud

Iga metsaomanik saab anda oma panuse sellesse, et küttehinnad ei kerkiks enneolematutesse kõrgustesse. Seda on võimalik teha n-ö kaks ühes lahendusega ehk oma metsas tasuks ära teha hooldusraied, mille tulemusena saaks väheväärtusliku puidu suunata turule, et seal oleks piisavalt küttematerjali ning hooldamise tulemusena kasvab tulevikus metsaomanikule kvaliteetsem mets, mis on rohkem hinnas. „Eraomandis olevad metsad ei ole täna kõige paremas toonuses, kuid kui neis ära teha hooldusraied, siis tuleb sealt välja vajaminevat väheväärtuslikku puitu, mis hoiab küttepuude hinna stabiilsena, annab vajalikku küttematerjali ehk omanikule endalegi ning toob tulu nii praegu kui tulevikus,“ ütleb Asmer, kelle sõnul on täna hinnas nii väheväärtuslik materjal kui seeläbi hooldusraiete tegemine ja seda mitte vaid kohtades, kus mõni metsafirma või saeveski külje all.

Viimasel ajal on Timber.ee oksjonikeskkonnas silma hakanud, et vähem huvitavate piirkondade vastu, näiteks Saaremaa ja Hiiumaa, kus metsaettevõtteid vähem tegutsemas, on huvi hakanud üles näitama mandri kosilased, kes seal hinda üles kruvivad. „Näiteks hiljuti õnnestus mul müüa üks raie Saaremaal, mida olen tulutult püüdnud müüa alates 2019. aasta kevadest, kuid mõni päev tagasi läks see kaubaks nii, et panime sellele kõrgeima alghinna, mis tal üldse kunagi on olnud ja ca 20 000 € tuli sellele lisakski,“ räägib Asmer. Antud raie pandi oksjonile alghinnaga 22 900 €, kuid ostuhinnaks kujunes 42 100 €. Oksjoniga on võimalik tutvuda siin: raied.timber.ee/objectDetails/id/747

See tähendab seda, et alati ei pea pead norgu laskma, kui kohe tehing ei õnnestu või odava raha eest müüma. Pealegi ei pruugi kohalik metsafirma olla see, kes alati paremat hinda pakub. „Kõrge puidu kokkuostuhind on viinud oma piirkonnast või maakonnast välja ka need metsafirmad, kes varem pole sel mõtet näinud. Aina enam ettevõtteid tegutsevad tänases turusituatsioonis üle Eesti ja ka seal, kus varem nii ahvatlev pole olnud. Neile ettevõtetele saab aga pihta ainult läbi oksjoni, kus info raiete või kinnistute müügi kohta jõuab kõigi potentsiaalsete ostjateni.“ Nii on viimase aja keskmiseks kännuhinnaks kujunenud läbi oksjonikeskkonna müües 53 €/tm kuni 69 €/tm, kuid hinnakujunemine sõltub siiski sellest, mida ja kus pakutakse. Näiteks veebruaris lõppes Timberis ka raieõigus, mille ühikuhind ehk kännuhind tuli rekordiliselt 96,5 €/tm.

Tublit kasvu on näidanud ka metsamaa hind

Maa-ameti statistika järgi võib öelda, et metsamaa hind on aastaga näidanud tublit kasvu. Näiteks kõrvutades sel ja möödunud aasta kahel esimesel kuul tehtud tehinguid metsamaaga on hinnatõus olnud kohati lausa kahekordne, kuid samal ajal on tehingute maht käesoleval aastal jäänud tublisti alla möödunud aastale. Näiteks Harjumaal tehti möödunud aastal metsamaaga 56 tehingut, mille keskmine hind hektari kohta oli 4 157,53 €, käesoleval aastal on tehinguid tehtud aga vaid 24, mille hind hektari kohta oli 9 419,89 €.

Eraldi võib välja tuua ka statistika Saaremaa kohta, sest saarlased on ühed aktiivsemad metsakinnistute müüjad. Möödunud aasta alguses vahetas Saaremaal omanikku 75 metsakinnistut, mille hektari keskmine väärtus oli 2 996,29 €. Tänavu samal ajal on Saaremaal tehinguid tehtud umbes sama palju ehk 71, kuid keskmine hektari hind on tublisti paisunud – see on pea kaks korda suurem olles 4 565,67 €. See näitab, et metsamaa eest saab praegu head hinda küsida kõikjal.

Võrdluseks, kõigi Timber.ee oksjonikeskkonnas 2022. aasta märtsikuus tehtud tehingute keskmine metsamaa hektari hind oli 9000 eurot, sealhulgas nii raiutud, kui majandamata metsamaa.

Nende andmete alusel ei saa paraku kalkuleerida oma metsamaa täpset hektari hinda, sest maa-ameti statistikas kajastuvad ka tehingud metsamaaga, kus lageraie on juba toimunud ning see tõmbab statistiliselt keskmist hektari hinda alla ega anna õiget pilti kasvava metsamaa omanikele. Küll aga annab metsamaa hinnast väärt ülevaate Timber.ee keskkond, kus toimunud oksjonite ajaloo alt on leitavad andmed kõikide edukalt lõppenud müükide kohta ja ka info millise metsaga on olnud tegu. Näiteks on viimase aja metsakinnistute müügid olnud äärmiselt edukad, kus hektari hinnaks on kujunenud ka üle 15 000 €. Vaata lähemalt: https://oksjonid.timber.ee/ajalugu

Seega praegu on igati hea aeg olla metsaomanik! Kui soovid samuti tõusnud hindadest osa saada, müü oma metsa raieõigus või metsakinnistu Timber.ee metsaoksjonil.

Kui soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa, võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

Võta meiega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 666 5050 või kirjuta [e-mail]