Teadlased uurivad meretuuleparkide mõju kaladele

Eesti teadlased teevad palju tööd, et selgitada välja, kas meretuuleparkide rajamine muudab midagi piirkonna kalade ja teiste mereelanike elukvaliteedis.

Eestis on arendusjärgus mitu meretuuleparki. Tuuleenergial on palju plusse – tegemist on taastuva energiaga ja siinsed meretuulepargid oleksid energiajulgeoleku mõttes sõltumatud.

Meretuulikute kavandamiseks sobilikud alad sõeluti välja mitmesammulise protsessi käigus. Näiteks välistati looduskaitsealad ja paigad, mida läbivad linnu- ja nahkhiirte rändetee koridorid ning arvestati ka hüljeste liikumisega.

Räime iseloomustab erk kuulmine

Samas on ka palju vastuseta küsimusi. Näiteks teeb nii looduskaitsjatele kui ka kaluritele muret see, kuidas mõjutavad meretuulepargid kalade elu.

Loodusteadlane Mehis Rohtla ütleb, et kaasaegsed meretuugenid on väga võimsad ja hetkeplaani kohaselt võib rajada tuuleparke rannast vähemalt 11 kilomeetri kaugusel. Kutseliste kalurite üks suuremaid muresid on see, kas need hakkavad mõjutama ka meie rahvuskala räime elu. Kuigi võimalikke, nii negatiivseid kui ka positiivseid, mõjutegureid on mitmeid, siis iseäranis ollakse mures tuulikute tööfaasi käigus tekkiva müra mõjude pärast kaladele. Meretuuleparki pole võimalik toimimas hoida ilma mürata, räim on aga Eesti kaladest üks kõige parema kuulmisega liike.

„Räime kudealade ja meretuuleparkide praeguste arendusalade vahel olulist kattumist ei esine, kuigi lokaalselt võib seda siiski esineda. Räim nimelt koeb üldjuhul rannikulähedastel aladel, kuhu tuulikuid ei planeerita. Eelkõige tuleb aga uurida müra võimalikku mõju räime rännetele ja toitumiskäitumisele, kuid projekti käigus käsitleme siiski ka otsest mõju kudemisele,” räägib Mehis Rohtla.

Eestis on müra mõju räimekoondistele kaudselt küll uuritud, kuid need uuringud on põhinenud laevamüral ja kindlaid järeldusi on nende abil raske teha. Laevad tulevad ja lähevad, tuulikud on aga ühe koha peal ja jäävad sinna paljudeks aastateks.

Lääne-Euroopas, kus on meretuulikuid palju, pole aga selliseid uuringuid tehtud, kuigi räime lähedane sugulane Atlandi heeringas on seal masskala ja oluline töönduspüügiobjekt.

Uuring valmib teadlastega koostöös

Just sellest lähtudes alustavad teadlased peatselt mastaapse uurimisprojektiga. Kuna testparki, mille mõjusid põhjalikult uurida, Eestis pole, viiakse vee alla kõrgtehnoloogilised kõlarid, kust lastakse sellist heli, mis tuulepargi töötades vee alla kosta oleks, ning uuritakse, kas ja millist mõju see räimedele avaldab.

Kuna nii meretuulepargid kui ka räime töönduspüük on Eesti jaoks olulised teemad, rahastab uuringut riik. Lisaks loodusteadlastele on projekti kaasatud ka akustikud ja energeetikud, sest müra mõjude uurimine veekeskkonnas on oma keerukuse tõttu valdkonnaülene ettevõtmine.

Selle aasta veebruaris alanud projekti esimesel aastal keskendutakse vajamineva varustuse hankimisele ja uurimisalade välja valimisele, teisel poolaastal testitakse helitekitamise ja -registreerimise süsteeme ning uuel aastal alustatakse reaalsete uuringutega.

Mehis Rohtla rõhutab, et kuigi aspekte, mida müra mõjude kontekstis uurida, oleks teisigi, keskendutakse uuringus sellele kõige olulisemale Eesti kontekstis – kas ja mil määral mõjutab müra täiskasvanud räimede käitumist.

„Seepärast ei saa me praegu ka huvigruppidele, näiteks kutselistele kaluritele, öelda, kas meretuulepargiga kaasnev müra mõjutab räimede elu – me lihtsalt ei tea seda veel,” märgib ta ja lisab, et suhteliselt palju on uuritud küll tuuleparkide müra mõju suurematele veeimetajatele, kuid kalade puhul senimaani piisavalt uuringuid tehtud pole.