Vladimir Žirinovski – haritud, taiplik, aga väga kuri

Hiljuti 75aastasena surnud poliitik oli nähtus omaette. Žirinovski leidis oma koha elus ja Venemaa poliitilisel areenil, sajatades valjult kohalikke vabamõtlejaid ja demokraate. Ta sõimas Ameerikat ja kollektiivset läänt ning nõudis Venemaa piiride laiendamist. Sõda on vältimatu, oli tema aastast aastasse korduv mõte.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

2007. aasta 27. aprilli varahommikul, pärast öist protestijate mäsu ja vandaalitsemist Tallinna kesklinnas, teisaldas Eesti valitsus pronkssõduri kuju Tõnismäelt ajutisse hoiupaika. Kella 10 paiku oli Moskvas Eesti saatkonna juurde kogunenud juba umbes 45 meeleavaldajat, kes tõid kohale pronksmehega plakati ja skandeerisid loosungeid nagu “Fašistid!” jms. Inimesi tuli muudkui juurde.

Vene Liberaaldemokraatliku Partei juht Vladimir Žirinovski saabus kohale veidi pärast kella kaht päeval. Tema sõnavõttu jäädvustas hulk telekaameraid. Žirinovski taunis teravasõnaliselt Eesti tegutsemist pronksmehega ning väitis muu hulgas, et eriti nadi on see, kuidas Eesti võimud toimetasid ööpimeduse ajal. Tema sõnul ei ole Venemaa kunagi alustanud sõda öösel.

Balti riigid ja Eesti olid Žirinovski retoorikale alati mugav sihtmärk, eriti enne 2014. aasta talve, mil Venemaa pööras oma põhilise propagandatoru ja hävitusrelvad Ukraina poole.