Tänavu võib küttida 55 hallhüljest
(14)
Keskkonnaameti teatel on hallhülge küttimine Eestis jaotatud kolme piirkonda. Kuni 35 isendit tohib küttida Liivi lahes, 10 saarte põhja- ja läänerannikul ning 10 Soome lahes. Erinevalt varasematest aastatest võib algaval jahihooajal hülgekahjude ennetamise eesmärgil hallhülgeid küttida ka jahipiirkondadega külgnevatel veekogu osadel.
Kuna hallhülge populatsioon ei ole eelpool nimetatud piirkondades paikne ning küttimismahtu on jaotatud paljuski kohalike inimeste huve silmas pidades, on keskkonnaametil õigus jahiaja lõpuosas küttimismaht vajadusel piirkondade vahel ümber jagada.
Eelnevatel aastatel on Eestis täidetud veerand kuni pool hallhülge küttimismahtudest. Enamik hüljestest on kütitud Liivi lahes Kihnu jahipiirkonnas.
Hallhülgeid tohivad küttida üksnes jahimehed, kellel on jahiluba, kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse. Kaitsealadel ei ole hülgejaht lubatud.
Hallhüljeste tekitatud kahju ennetamine
Hallhülgeid lubatakse küttida, kuna see võimaldab reguleerida liigi asurkonna arvukust ning aitab ennetada hüljeste tekitatud kahju kutselistele kaluritele.
Hülged püüavad kalurite mõrdadest ja võrkudest toitu, lõhkudes nii püüniseid ning põhjustades kaluritele majanduslikku kahju. Mullu maksti 19 rannakalurile hüljeste lõhutud püügivahendite eest hüvitist kogusummas 25 252 eurot.
Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tanniku sõnul soovitakse lisaks kahjude ennetamisele talletada aga ka hallhülge küttimisega seotud jahitraditsioone ja kultuuripärandit traditsioonilistes hülgejahi piirkondades, näiteks Liivi lahes Kihnu saare lähistel. „Samas ei tohi küttimine kahjustada hallhülge asurkonna elujõulisust ning hüljeste arvukus peab püsima jätkuvalt heal tasemel,“ sõnas Tannik.
Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest
2021. aasta kevadsuvel loendati Eestis kokku 5898 hüljest, mis on viimase 20 aasta suurim hulk hallhülgeid. „Eesti hallhülge populatsiooni seisund on viimastel aastatel järjest paranenud. Nii eelmise kui ka selle aasta lennuloenduste järgi on hallhülge arvukus suurenenud eelkõige Saaremaa lääne- ja Hiiumaa põhjaosas,“ ütles Tannik.
Kui Läänemere teistes piirkondades – nt Soomes ja Rootsis – on hallhülgele jahti peetud juba aastaid, siis Eestis ei toimunud jahti hallhülge populatsiooni madalseisu tõttu 1970. aastate algusest kuni 2015. aastani.
Praeguseks on hallhülge populatsioon taastunud ning arvukus stabiliseerumas. Nii Eesti punase nimestiku kui ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks. Hallhülge küttimine on Euroopa Liidu loodusdirektiivi põhjal lubatud, kui populatsiooni kaitsestaatus on soodne, sätestatud on jahipidamise keeluajad, täpsed nõuded jahipidamisviisidele ja määratud küttimise piirmäär.
Läänemeres elavad ka viigerhüljes ning randalhüljes. Erinevalt hallhülgest on mõlemad liigid väga ohustatud ning neid pole lubatud küttida. Randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena Lõuna-Rootsi ja Taani väinade piirkonnast, püsivalt ta Eesti vetes ei ela.
