Praegu on Eestis registreeritud 130 ettevõtet, kellel on luba kalast midagi valmistada, kuid aktiivselt tegutseb 50–60 ettevõtet, kes on kõik oma niši leidnud. Enamik neist on kuni 20 töötajaga väikeettevõtted, kuid ka Eesti mõistes suured firmad, kes pakuvad tööd enam kui sajale inimesele, on muu maailma silmis pigem väikesed.

Kokku saab erinevates Eesti kalatööstustes tööd umbes 2000 inimest. Väikese ja nutika riigi kalatöötlusettevõtted kasutavad ka aina enam tehisintellektil põhinevaid lahendusi, nii näiteks fileerib kala sageli juba robot.

Delikatessid kaugetel toidulaudadel

Ekspordi ulatus on Eesti kalatööstustel võimas. Põhilised kaubaartiklid on kilu ja räim, kuid Eestist rändab välja ka palju maitsvaid tooteid mageveekaladest. Nii näiteks armastavad šveitslased väga meie värsket ahvenafileed, Prantsusmaa kokkadele aga meeldiks väga, kui Eesti haugipüügikvoot oleks suurem kui 80 tonni. Meie kohafilee on leidnud austajaid Itaalias, Prantsusmaal, Portugalis, Austrias ja Saksamaal, kilu ja räim aga rändavad Eestist nii Põhja-Ameerikasse kui ka Lõuna-Koreasse.

Tunnustusestki pole puudu. Nii näiteks pälvis juba teist aastat järjest aasta parima kalatoote auhinna Saaremaal tegutsev Heimon Kala, seekord džinni ja kadakamarjadega täiustatud vikerforelliviiludega. Lõviosas töötleb Heimon kohalikku vikerforelli ja väiksemates kogustes on toodete seas esindatud ka lõhe, siig, räim ja heeringas.

Väärib ka tunnustust ja märkimist, et M.V. Wool AS on üks Eesti suuremaid lõhefilee eksportijaid. Kala selleks imporditakse Norrast, pakendatakse siin jaetarbija jaoks mugavate tükkidena ja saadetakse nii koduturule kui ka eksporti üle maailma.

Kantud on ka suuri kaotusi. Üheks oluliseks ekspordimaaks olnud Ukraina on praegu kriisis ja sealsetesse puruks pommitatud toiduladudesse saadetud kala tuleb Eesti ettevõtjatel paraku maha kanda.

Rakendust leiab ka inimtoiduks mittesobiv kala

Tähelepanu ja tunnustust väärib ka Eesti ettevõtjate oskus kasutada ära kalasaak, mis toiduks ei sobi.

Ühe väärt ettevõttena valis ekspertidest koosnev žürii aastal 2019 aasta kalandusteoks Paldiski komponenditehase, kus kasutatakse ära inimtoiduks kõlbmatud kalad ja kalatööstuse jäägid. Nendest valmivad kalaõli ja kalajahu, mis liigub edasi eksporti.

Paldiski komponenditehase toodangut realiseeritakse nii Euroopa Liidu riikides kui ka kaugemal ja valdavalt kasutatakse kalajahu ning kalaõli kalasööda komponendina ja lemmikloomatoitude tootmisel.

Hiljuti sai ettevõte sertifikaadid, mis võimaldavad eksporditurgu laiendada USA ja Kanada suunal. Praegu tarbitakse Paldiskis valmistatud kalaõli ja kalajahu Hispaanias, Prantsusmaal, Kreekas, Ukrainas, Hollandis ja Taanis. Töö uute turgude leidmise nimel käib pidevalt ja tänu komponenditehase toodangu kvaliteedile on see ka hästi õnnestunud. Nii kasutatakse ära suuremate püügikvootide aegsed kalakogused, mis muidu võiksid jääda müümata, samuti ebastandardsed kalad ja kalatööstuse jäägid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid