Ta selgitab, et heitlikel kevadetel on paraku suurvee periood paljudel aastatel niivõrd lühike, et suurem osa koetud haugimarjast ja koorunud maimudest jäävad kuivale ning hukkuvad enne, kui jõuavad merre liikuda.

Veetaseme hoidmiseks ehitati järve väljavoolule paisregulaator, tänu millele saab ajutises järves vett hoida märksa kauem. Piltlikult väljendudes võiks öelda, et haugimaimudele rajati turvalisi lasteaiakohti.

Vee hoidmise periood sõltub aastast - tavaliselt peaks see algama märtsi keskel või lõpus ja kestma ligikaudu kaks kuud. Lisaks muudeti järvel seni veetaset hoidnud maakividest tamm vettpidavaks ning kaladele rajati üle tammi kärestikuline kalapääs.

Teorehe järve kudetingimuste parandustööde maksumus oli kokku 155 280 eurot. Töid tegi Nordpoint OÜ ja seda rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 perioodi vahenditest.

Kalateadlased märgistavad hauge.

Hea kalastaja, kui juhtud tabama märgistatud haugi (või mõne muu kala), siis anna sellest teada märgiselt leitavale kontaktile või siis läbi veebisaidi www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus/kalamargise-tagastamine. Kindlasti märgi üles märgise number ning võimalusel vabasta kala tagasi vette.

Tulemuste uurimine on juba alanud

„Tänu nendele rajatistele suudetakse hoida kevadist suurvett Teorehe järves piisavalt kaua, et enamus koetud marjateradest kooruksid ja haugimaimud jõuaksid merre liikuda. Selle läbi võiks tulevikus järvest merre laskuvate haugimaimude arv mitmekordistuda. Tegemist on esimese omanäolise rajatisega Eestis," kirjeldab Roland Svirgsden.

Keskkonnaamet on juba tellinud ka esimese uuringu, et saada infot, kas haugipoegi on sel aastal varasemast rohkem merre suundumas. Uuringu tulemused peaksid selguma mais-juunis, kui noored haugid võtavad suuna luhajärvest merevetesse.

Roland Svirgsden märgib, et tulevikus on oodata, et Teorehe järves kudemas käivate haugide arvukus tõuseb märgatavalt, kuid selleks kulub tõenäoliselt veel aastaid. „Sel kevadel kooruvad ja merre siirduvad haugimaimud kasvavad järgmised neli kuni viis aastat Väinameres, mille järel saavad nad suguküpseks ning tulevad varakevadel tagasi oma sünniveekogusse, Teorehe järve, kudema," ütleb ta.

Eestis on tegu esimese nii võimsa projektiga

Keskkonnaameti andmetel ei ole varem sellises mastaabis kalade kudetingimuste parandamist ühelgi Eesti järvel ette võetud. Küll aga on seda proovinud rootslased, kellel samamoodi selliseid rannajärvi esineb.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko on selle kohta öelnud, et Rootsis saavutati niimoodi väga häid tulemusi - haugi loodusliku taastootmise potentsiaal on seal kasvanud kuni 1000 korda.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid