Teadlane: võib eeldada, et juba pronksiajal valmistati Eestis juustu

Kui mõelda toidule, mida meie esivanemad sõid, meenuvad esmalt must leib ja jahukört. Tartu Ülikooli kaasprofessori Ester Orase sõnul olid muinasaja inimesed aga ennekõike kala- ja lihasööjad.

Küsimusele, milline oli meie esivanemate toidulaud kivi-, pronksi- ja rauaajal, ei ole ühest vastust. Ainult ühe arheoloogilise meetodiga, näiteks leitud loomaluude või taimejäänuste põhjal, ei saa seda hinnata.

Samamoodi ei saa seda otsustada, uurides lipiide (rasvu) vanades savipottides ega ka ainult inimluude keemilise analüüsi kaudu, kuid see ei tähenda, et meil infot üldse poleks.

„Igal meetodil on oma head küljed ja ka vead, ehk siis teadmine peab tulenema kombinatsioonist kõigist neist eelmainitutest. Lisaks tuleb arvestada ka üldist arheoloogilist tausta,” märkis Tartu Ülikooli kaasprofessor Ester Oras.

Aga milline oli siis vanade eestlaste toidulauad muinasajal?

Kiviaeg: põder lõkkel ja kala potis

Olgu kohe alguses öeldud, et Eestis paleoliitikumi ehk vanema kiviaja toidust otseselt rääkida ei saa.

„Viimane jääaeg ja jääminek „lihvis maha“ kõik selle, mis siin oli enne jääd olnud,” selgitas Ester Oras.

Kui analüüsida keskmisest kiviajast ehk mesoliitikumist (umbes 9000 aastat eKr) pärit loomaluid, võib järeldada, et inimeste toidulaual olid peamiselt metsloomad, rannikualal mereloomad.