Eesti toidutööstustes on täitmata mitusada töökohta. Leevendust ei pruugi leida ka Ukraina pagulaste hulgast

Üle Eesti on toidutööstustes täitmata mitusada töökohta, ometi toidutootjad Ukraina pagulaste peale eriti ei looda. Miks? Põhjusi on mitu — kes eelistab kohalikke töötajaid ja kes nõuab tööoskusi, rahvustel vahet tegemata.

„Meil ei ole ühtegi ukrainlast tööl,“ teatas Atria Eesti ASi lihatööstuse tegevjuht Olle Horm. Ta selgitas, et nende ettevõttes on inimesi nii Eestist kui Lätist, kuna tehas toimetab piirilinnas Valgas. Juhataja sõnul suurt muret pole, kuna Lätist saab ikka töökäsi juurde.

„Meil on tööl ikkagi inimesed siitsamast piirkonnast Eestist ja Lätist, püüame omadega hakkama saada. Kui mõni töökoht peaks vabanema, eks me siis vaata,” ütles Horm. Ta lisas selgituseks, et toidutööstuses pole lihtne, on vaja erialaseid oskusi ja töö on ka füüsiliselt raske. „Ümberringi kõik koliseb, müriseb ja on külm,“ rääkis Horm.

„Toidutootmises ja töötlevas tööstuses tervikuna on oskuslikest töökätest krooniline puudus ja häid töötajaid annab tikutulega otsida,” tõi esile Nõo Lihatööstuse turundusjuht Simmo Kruustük. Lisades, et ettevõtete stabiilset tegutsemist on räsinud koroonakriis, sõda, ka sisendite hinnad on lennanud üles.

„Paljud ettevõtted ei pea sellisele survele enam vastu. Vastu peavad paraku vaid need, kes on juba varem järjekindlalt panustanud oma tootearendusse ja kvaliteeti,” selgitas Kruustük.