Soome ja Rootsi lubavad NATO-otsusega mitte viivitada. Mida mõtleb sellest Moskva?

Soome ja Rootsi pole veel jõudnud ametlike otsusteni NATOga liitumise kohta, kuid poliitiliselt näib valik langenud. Taustal on avaliku arvamuse dramaatiline muutus pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

“Loomulikult muutus kõik, kui Venemaa tungis Ukrainasse,” ütles läinud nädalal Stockholmi külastusel Soome peaminister Sanna Marin. “Arvan, et inimeste mõtteviis muutus nii Soomes kui ka Rootsis väga dramaatiliselt Venemaa tegevuse tõttu.”

Marin kinnitas, et Soome otsusega NATOga ühinemise asjus venitamist ei tule.

„Arvan, et see juhtub üsna kiiresti. Nädalate, mitte kuude jooksul.“

Soome valitsuse julgeolekupoliitiline aruanne ütleb, et Soomel on tugev kaitsevõime ning Soome täidab NATOga liitumiseks vajalikud tingimused. „Ühes Soome ja Rootsi NATO-liikmelisusega lävend sõjalise jõu kasutamiseks Läänemere piirkonnas kasvaks, mis lisaks piirkonnas stabiilsust pikas vaates.“

Aruanne märgib ühtlasi, et NATOga liitumine ei tähenda Soomele kohustust paigutada oma territooriumile tuumarelva ega ka püsivaid NATO baase või liitlaste vägesid.