| METSALEHT |
Olgu noorendik või mühav ja kõrgustesse tungiv kuusik, linnulaulu kostub nüüd juba pea igalt poolt. Jahedamad ja tuulisemad ilmad hoiavad paljusid metsasulelisi küll vakka, kuid valdusi tuleb aeg-ajalt sellegipoolest kuulutada. Kes on viimasel ajal metsade keskel liikunud, on küllap kuulnud, et tooni annavad rästad.
Meil pesitseb viis liiki rästaid, kellest eriline sümpaatia on mul oliivpruunika sulerüüga laulurästa vastu, kes on kahtlemata meie metsade tippsolist. Tema laul, mida ta esitab enamasti kuuse tipus või mõnelt oksalt, on eriti puhta kõlaga ja koosneb hulgast stroofidest, mida ta justkui tähtsuse rõhutamiseks kaks korda järjest kordab. Sellega eristub tema laul teistest rästaesitustest. Laulurästas oskab esitada kümneid laululõike, mille ta on enamasti teistelt maha viksinud. Kui võtta hetk ja hästi teraselt kuulata, võib tema laulus ära tabada nii koera haukumise kui ka karmiinleevikese viisijupi.
