Teadusnõukoda selgitab: meid ootab ees uus koroonasügis, aga milline?
Toivo Maimets meenutas, et eelmisel aastal algas sügisene koroonaviiruse uus laine juba augustis. „Meil on loodetavasti praegu mõned kuud aega, et ette valmistada ja läbi mõelda, mida me saame sel korral paremini teha ja mida me oleme õppinud eelnevatest aastatest,” märkis Maimets. Tema sõnul on ühiskond piirangutest ja vaktsineerimisteemast tüdinud. „Ühiskonna vastuvõtlikkuse tase selle teema suhtes on praegu hoopis teistsugune ja see võib raskendada koroonaviiruse vastu võitlemist.”
Kolm strateegilist taset
Sügisene valmisoleku stsenaarium on jagatud kolmeks tasemeksvastavalt viiruse levikule. „Esimene ehk leebe tase sarnaneb kõige rohkem omikroni levikule ehk viirus ohustab eelkõige riskirühmasid, meditsiinisüsteem saab hakkama ehk olulisi häireid tegevustes ei ole,” kirjeldas Maimets.
Kui viirus muteerub ehk selle levik on oluliselt kiirem või muutub haiguse kulg keerulisemaks, siis see tähendab strateegia teist ehk raskemat taset. „Haiglaravi vajajate arv suurenemist ja ka suremuse näitajad on siis kõrgemad,” märkis Maimets, kelle sõnul tuleb sel juhul kasutusele võtta oluliselt rangemat meetmed kui leebe taseme puhul.
„Ja muidugi on olemas kolmas tase ehk pandeemia, kus viirus muteerub oluliselt ehk tekib uus viirustüvi, mis ignoreerib siiani kas vaktsineerimise või läbipõdemisega saavutatud immuunsust,” märkis Maimets.