METSAKOOL | Kui palju meie metsast läheb kütteks?
(16)| METSALEHT |
Kas suurem osa meie metsast põletatakse ära? Nii see siiski pole, puidukasutus sisaldab ka kõvasti sellist materjali, mis raiemahus ei kajastu. Kas või näiteks import.
Mis järeldusi küttepuidu osakaalust teha, sõltub vaatenurgast. Metsamajandaja näeb siin metsa kehva tervist ja väheseid hooldusraied. Looduskaitsjat teeb murelikuks raiemahu suurus ning süsiniku emiteerimine. Energeetik rõõmustab, sest mida mitmekesisem on energiaallikate valik ja suurem nende kogus, seda parem on meie varustuskindlus nii elektri kui soojaga.
Võrrelda raiemahtu statistikaga selle kohta, kui palju meil puitu kütteks läheb, on eksitav mitmel põhjusel.
1. Raidmed on üks oluline küttematerjal. Raiemahu hulka arvatakse neist vaid uuendus- ja hooldusraietel saadud ladvad ja koor. Oksad ja alusmets raiemahus ei kajastu, kuid moodustavad olulise osa hakkpuidu toormest. Teisalt, väga suur osa raidmeid jääb metsa, sest nende väljatoomine oleks asukoha või koguse tõttu liialt kulukas või kasutatakse neid pehmel pinnasel kokkuveoteede tugevdamisel.
2. Ka noor võsa, mis kasvab küll metsamaal, jääb raiemahu arvestusest enamasti välja. Kuna noorendiku valgustusraieks ei tule metsateatist esitada, ei kajastu see raiedokumentide põhises raiemahu eksperthinnangus. Statistilises metsainventuuris ei kajastu taoline võsa seetõttu, et peenetüvelisi põõsaid ei selle raames ei mõõdeta.
3. Raiemahus ei kajastu puit, mis raiutakse mitte-metsamaal, näiteks teeäärtest, kraavidest, põllumaadelt, asustus- ja tööstusaladelt.
4. Eestisse ka imporditakse küttepuitu, sh. jäätme- ja lammutuspuitu, mida pole siin raiutud.
5. Küttesse lähevad puidust tööstusjäätmed ning taaskasutatavat puitmaterjali.
Graafika: Karl-Erik Leik
Nüansse, mis arvepidamist kütteks mineva puidu kohta keeruliseks teevad, on veelgi.
• Näiteks puukoore arvestamiseks on eri viise.
• Küttepuitu varutakse laovarudena ette, kõike ei köeta kohe ära.
• Erametsaomanikel on lubatud raiuda 20 m3 aastas ilma teatiseta, ka selle sortimentidest ja mahtudest puudub ülevaade.
• Statistikaametis ja keskkonnaagentuuris kasutatakse erinevaid mõõdikuid.
• Eri puitkütuseid mõõdetakse erinevates ühikutes nagu tihumeeter ehk kuupmeeter (m3), õhuvahesid sisaldav halupuu ruumimeeter, hakkpuidu puistekuupmeeter (pm3), graanuli puhul tonn.
• Igasugusel puidu mõõtmisel on üsna suured lubatud veaportsendid. Toorpuidu veaks on eksperdid hinnanud ±10%.
Kuid kõik need nüansid moodustavad üldistest puidukasutuse mahtudest väikese osa, seega puidubilansi suurusjärkudes pole põhjust kahelda.
Muidugi oleks hea, kui saaksime suurema osa puitu kallimateks ja püsivamateks toodeteks teha. Kuid praegu, mil üle ilma rulluvad mitmed kriisid korraga, on igatahes kindel tunne, kui korter on ühendatud hakkpuiduga köetava koostootmisjaamaga, keldris suriseb pelletikatel või toas on korralik ahi. Puud meil otsa ei saa, sest neid kasvab kogu aeg juurde. Kuigi küttepuidu hind tõuseb koos muu energiaga, on see ikkagi odavaim küttematerjal ja alati ka odavam kui tarbepuu, mida kindlasti ahju ei aeta.
Ülevaate koostamisel on kasutatud 2017. aasta puidubilanssi, mis on praegu kõige värskem, ja aastaraamatut Mets 2019, mõlemad koostatud keskkonnaagentuuris.
