Eesti esimene ratsapolk alustas 149 sõjaväelase ja 8 hobusega

Eesti ratsaväge hakati formeerima kevadel 105 aastat tagasi, mil pandi alus eesti rahvusväeosadele. Ehkki ratsaväepolgu loomine esialgu ebaõnnestus, tegid ratsaväelased Vabadussõja ajal suuri tegusid ida- ja lõunarindel.

Eesti enamlased Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann ja Johannes Käspert istusid 1917. aasta 30. aprilli (vkj) õhtul Tallinna kõrtsi Lootus puhvetitoas ja veeretasid muude teemade seas juttu ka Eesti rahvusväeosade üle.

See eesti rahvuslike ühiskonnategelaste ja sõjaväelaste idee oli Veebruarirevolutsiooni-järgses Venemaa juhtkonnas lõpuks mõistmist leidnud ning aprilli keskpaigas oligi Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutškov andnud päevakäsu eesti rahvusväeosade, sh ratsaväeosa formeerimiseks.

Kõrtsilaua taha kogunenud enamlased ei jaganud isamaaliste eestlaste vaimustust otsuse üle, vaid kahtlustasid õigustatult, et rahvusväeosadest on raske loota maailmarevolutsiooni fanaatilisi sõdureid. Nad lasid oma arvamusel eesti sõjameestest valjusti üle puhvetitoa kõlada, aimamata, et kardetud eesti sõjamehed on juba kohal. Kõrvallauas istusid nimelt eesti ratsaväelased.