“Kas 97aastaselt on ikka vaja sõrmejälgi võtta?” Miks eakate ID-kaardid ei võiks kehtida elu lõpuni?

Kuna Eestis on kohustus ID-kaarti iga viie aasta tagant uuendada, kardavad vanainimesed alusetult, et jäävad retseptiravimiteta ja maha matmata, kui nad seda uuendama ei lähe. Mitmes naaberriigis on leitud inimestele sõbralikum lahendus.

“Minu tädi on 93aastane invaliid, kahe karguga hädiselt suudab toas liikuda. Kodust välja ei saa… Nüüd aeguvad dokumendid. Isegi eelbroneeritud aeg ei ole kergendus, sest kohale minna ta ei suuda. Mul on küll notariaalne volitus tema nimel toimetada, kuid ID-kaarti ma tema nimel tellida ei saa,” kirjutas Maalehele üks lugeja.

“Nõme on 90seid invaliide tassida, sõna otseses mõttes tassida PPAsse ID-kaardi pärast. Vanuri ID-kaardi kättesaamiseks kõlbab vaid kohapeal PPAs vanuri poolt koostatud volitus,” kurtis teine.

Suhtlesin ka paljude sotsiaaltöötajatega ja hooldekodude töötajatega. Kõik ootavad kui taevamannat seadusemuudatust, mis lubaks eakatel ID-kaardi uuendamata jätta või annaks neile pikema kehtivuse.

“ID-kaartide uuendamine hooldekodudes on väga tõsine probleem ja vägagi aegavõttev protsess. Teatud east alates võiks väljastada ID-kaardi kehtivusega elu lõpuni,” lausus Lõuna-Eesti Hooldekeskuse juhatuse liige Ülo Tulik. Sama meelt on Karula hooldemaja juhataja Sirje Tann.

Suur mure on pildid

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) projektijuht Marianne-Elisabeth Agu tõi mitme asutuse kogemustest esile, et suur probleem on kodust välja mitte saavate või hooldekodudes elavate lamavate või dementsete vanurite pildistamine. Selleks pole sotsiaaltöötajatel sobivaid nutitelefone, samuti napib oskusi.