Järvamaa maitsete aasta üllatab pokteilidega. Vaata, mis see on!
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnas avamisel, et piim on kahtlemata Järvamaa valge kuld, mille kaudu piirkonda laiemale avalikkusele tutvustada: „Jääme põnevusega ootama uusi piimast alguse saavaid ja piimaga seotuid maitseid, eriti pokteile.“ Toidupiirkonna tiitliga koos rändab mööda Eestit ka selle sümbol – kahvel. „Hoidke seda uhkusega! Edukat koostööd maitsete aasta läbiviimisel!“ lisas minister Kruuse.
„Toidupiirkonnaks valimine innustab Järvamaa toidutootjaid ja -kohti kohalikule toorainele rohkem tähelepanu pöörama ja tootearenduseks mõtteid pakkuma," ütles toidupiirkonna projektijuht Kristina Gudinas. „Ning mõistagi avaneb maitsete aasta maakonnale võimalus end toidu kaudu reisisihina väljapaistvamaks muuta." Tunnusfraasiga „Piimajõed ja pudrumäed” soovitakse rõhutada, et toit saab alguse piimast, mis on küllusele teed rajav etniline tooraine.
Aasta jooksul on plaanis üle maakonna mitmesuguseid toiduga seotud ettevõtmisi, nt A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel saab pärimustoidu näitust „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“ uudistades heita pilgu sajanditetagusesse kirjanduslikku toidukultuuri ja kesksuvel, 14. juulil peetakse Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis lehmale pühendatud piimapäeva.
2022. aasta toidupiirkonna projekti Järvamaal viivad ellu maakondlik arenduskeskus SA Järvamaa koostöös kahe Järva maakonnas tegutseva Leader-tegevusrühmaga – Järva Arengu Partnerid ning Lõuna-Järvamaa Koostöökogu. Toidupiirkonna ettevõtmisi kajastatakse veebilehel www.jarvamaakohaliktoit.ee ja sotsiaalmeedias.
Aasta toidupiirkonna tiitlit on varem kandnud ja oma kandi maitseid külastajatega jaganud Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa ning Põhja-Eesti.