Kuremaa lossis alustas erapiimanduskool õppetööd 1921. aastal. Siis otsustas vastloodud Eesti riik, et piimandus on meie jaoks väga tähtis. Kool riigistati ja toodi üle Õisusse.
Kuigi sisu on olnud sada aastat peaaegu sama – tõsi küll, vahepeal õpetati seal lisaks piimatehnoloogiale ka lihatehnoloogiat, kääritamist jms - on koolil olnud kümneid erinevaid nimesid ja haldajaid.
Näiteks 1922–1928 oli see Õisu Piimaasjanduse kool, 1928–1944 Õisu Piimanduskool, 1944–1948 Õisu Zootehnikum, 1948–1950 Õisu Loomakasvatustehnikum piimanduse erialal, 1950–1964 Õisu Tehnoloogiline Piimandustehnikum, 1964–1986 Õisu Toiduainetetööstuse Tehnikum, 1986–1990 Õisu Sovhoostehnikum, 1990–1994 Õisu Tehnikum, 1994–2000 Õisu Põllumajandustehnikum, 2000–2005 Õisu Toiduainetetööstuse Kool ning 2005–2007 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Õisu õppeosakond.
"Kuni 1950. aastani kestis piimandusõpe kaks aastat. Oli ka kitsamaid erialaseid koolitusi nagu või- ja juustumeistrite ning koorejaama juhatajate üheaastane kool," rääkis Õisu piimandustehnikumi vilistlane Riina Annus. "Alates 1945. aastast kuni 1957. aastani lisandus pidevalt piimanduskooli lõpetajaid. 1946. aastast tuli keskerihariduse saamine."
Lisaks piimandusele omandati seal eri aegadel teadmisi lihandusest, konserveerimisest, kääritamisest ja 1973. aastal hakati andma pagarialast keskeriharidust. 1964. aastal lõpetasid esimesed lennud liha- ja piimandusalaseid kaugõppijaid. Aastatel 2005–2007 asendas kitsamat erialalist kaugõpet üldine toiduainealane kaugõpe. Õpilastele on Õisus tarkust jaganud 108 õpetajat.
Õisu koolist on valminud raamat, mida saab ette tellida.
30. juulil on Õisu kooli kokkutulekule ja Eesti piimandushariduse sajandat aastapäeva tähistama oodatud kõik kooliga seotud inimesed. Huvilistel palutakse ühendust võtta Õisu kooli vilistlaste ühinguga ja selle juhi Riina Annusega.
