Brigaadikindral Riho Ühtegi: Ukrainas sõditakse nii, nagu Kaitseliit on harjutanud

Eestis on Kaitseliidu roll sõjas paljuski sarnane sellega, kuidas ukrainlased käitusid sõja esimesel kümnel päeval.

“Peame vastast pidurdama ja kulutama, tema elu võimalikult ebamugavaks tegema,” rääkis Riho Ühtegi. “Kaitseliidu roll ei ole läbi viia mastaapseid vasturünnakuid, vaid just nimelt pigem pakkuda vaikset sisemist julgeolekut ja oma territooriumi kontrollimist.”

Ukraina sõda on näidanud, et Kaitseliidu valitud suund on õige, sest Ukrainas ollakse pärast katse ja eksituse meetodil tegutsemist jõutud sarnaste lahendusteni, mida siin aastaid harjutatud on. “Me peaksime tegelikult enda üle uhked olema, et oleme ilma sõjata põhimõtteliselt samadele järeldustele jõudnud,” lausus Ühtegi.

Ootuspäraselt on sõda Ukrainas suurendanud ka eestlaste kaitsetahet ning vähem kui kolme kuuga on Kaitseliitu ja Naiskodukaitsesse astunud üle 3000 uue inimese. Sama trendi võis täheldada ka Krimmi okupeerimise ajal 2014. aastal, Gruusia sõja puhul ning pronksiöö aegu. Toonased sündmused olid aga lühemad ja inimeste aktiivsus vaibus selle võrra kiiremini.

Kaitseliidu ülema Riho Ühtegi sõnul on sõda Ukrainale mõjunud raskemini, kui seda tunnistada tahetakse. Sellest hoolimata on ta veendunud, et piisava toetuse korral on nad valmis vastupealetungiks ja okupeeritud piirkondade puhastamine võtaks aega kuni kuu. Iseasi on, millal selle kallale asuda saab.

Loe pikemalt sellel nelajpäeval ilmunud artiklist: Brigaadikindral Riho Ühtegi: ukrainlased on tegutsenud ka üle Venemaa piiri