Tehnoloogilised lahendused arenevad täisvõimsusel, kas seenior sprindib või lohiseb nendele järele?

Mida aeg edasi, seda enam me tehnoloogiast sõltuvaks muutume. Kuigi digitaliseeruv maailm justkui kaotab omavahelise distantsi ja aitab ööpäevaringselt ükskõik millisest maailma nurgast omavahel ühenduses olla, siis toimib see pigem tänaste noorte ja tööealiste seas. Vanemaealiste ja aktiivsema online-elanikkonna vahele võib tehnoloogia tekitada generatsioonidevahelist lõhet, mis omakorda põhjustab eakatele sageli üksildust. Ometigi on seeniorid väga altid uusi lahendusi ja tehnoloogiaid selgeks õppima.

Kui digitark täna üldse on üks Eesti seenior ning millised on võimalused olukorra parandamiseks? Oma kogemusi ja mõtteid jagab Telia Eesti eakate digipädevuste projektijuht Karl Gustav Adamsoo, kes on oma ülikooli lõputöödes keskendunud just seenioride digipädevusele.

Kui seenioril on soov mõnda nutiseadet kasutama hakata, tasub võimaluse korral abi alati küsida enda lähedase käest – olgu selleks laps, lapselaps või mõni muu tuttav. Samuti pakuvad abi erinevad raamatukogud, kus ühe eeskujuna tasub kindlasti välja tuua Tallinna keskraamatukogu. Rohkem teavet seenioritele loodud võimaluste kohta on võimalik leida raamatukogu aadressilt www.keskraamatukogu.ee/seenioridele/

Nutiseadmete kasutamine loob meile ääretult palju võimalusi. Lisaks klassikalisele telefonikõnele saab lähedastega mugavalt suhelda videokõne teel, st et osapooled näevad teineteist. Lisaks kui sa soovid midagi uut teada, ei pea enam entsüklopeediat avama – www.google.ee otsingumootorit külastades leiab piiritult infot absoluutselt kõige kohta, mida ainult soovid.

Nii nagu füüsilises maailmas, on ka online-maailmas oluline tegutseda turvaliselt. Selleks, et nutitelefonis või sülearvutis olevale sisule pääseks ligi ainult sina ise, kaitse seadet parooliga. Reeglina saad seda teha märksõnade „seaded“ või „settings“ alt. Seejärel vali sõna „parool“ või „passcode“. Hea parool on kaheksa tähemärki pikk, sisaldab suurt ja väikest tähte ning numbrid. Kindlasti ära vali enda parooliks nime, sünnipäevaga seonduvat või väga algelist numbrikombinatsiooni, nagu 0000 või 1234. Samuti on oluline, et sa ei suhtleks väga julgelt võõraste inimestega, eriti oluline on enda teada jätta isiklik info, näiteks nagu pangakaardite paroolid jm.

Õppida pole kunagi hilja! Palju õppevideoid, mida enda nutiseadmega teha ja kuidas internetis ohutult orienteeruda, leiad „Prillitoosi“ Youtube’i kanalilt. Liigu internetis veebileheküljele www.youtube.ee ja kirjuta leheküljel üleval asuvale otsingureale „Prillitoosi nutiabi“. Vajuta klaviatuuri Enter-klahvi ja avanebki nimekiri õppevideotest. Samuti ootame sind liituma Facebooki grupiga „Eakate nutiabi“.