Kuhu kaob Herbert Aab, kas Jänedale või Jänedasse?
Mõlemad, uus saal ja lavastus, olid mõni päev tagasi veel pooleli. Aega on vähe, aga Pulli tallis on sündmus juba alanud.
Ühiskonnatark Ülo Vooglaid armastab rõhutada, et aja ühikuks on sündmus. Mida tihedamalt on olulise tähendusega sündmusi, seda lühem on inimese individuaalne minut, seda kiiremini kulgeb tema aeg ja seda pikemaks osutub ta elu.
Proov ja saladused
Pulli talli sündmus võib pikendada me kõigi individuaalset minutit. Laval liikujad ei ole Jänedal, vaid Jänedas. Ja see on ainult üks vihje tavapäratule teekonnale, mis vaatajat ootab — sisseminek, mis peaks puudutama iga pinkidel istujat.
Meil palub lavastaja Uku Uusberg tallist lahkuda proovi põnevaimal hetkel. Nagu hiljem selgub, selleks, et ta saaks näiteseltskonnale märkusi teha.
Midagi on Uku Uusbergi teatritegemistes sarnast noore Jaan Toomingaga kolmkümmend aastat tagasi. Proovi intiimsuse hoidmine ning lavastaja ja näitlejate isiklik suhe.
Ugala kuulsa “Kihnu Jõnni” lavastas Jaan Tooming ühe prooviga poole lühemaks. Ta laskis näitlejatel mängida ja lustida, ja kui lavastama hakkas, ei teinud seda lärmakalt, vaid iga näitlejaga läbi rääkides.
Umbes nõnda, et ütles kõrva sisse: ma tean hästi, see on magus koht su jaoks, see tuleb sul hästi välja, aga terviku pärast… ja kõik said aru.
Uku Uusberg ei taha samamoodi väga enne esietendust sellest kõnelda. Tuleb niisiis leppida sellega, et Jänedas on liikumas saladuslik jõud. Küll oleme Uku isa Valter Uusbergiga nende väheste seas, kes on näidendit lugenud, nii värske on see tekst.
Jõujooned
Küsimusele, miks on ta viimase näidendi ja lavastuse pealkiri “Jõud”, vastab Uku Uusberg: “Selles sõnas on nii palju sees. Minu ideaal oleks, kui see jääkski saladuseks, mis jõud siis siin on, kuni tuleb inimene saali…”
Olgu nii. Etenduse alguses saab vaataja raadiost teada, et Herbert Aab on kadunud. Kuhu, miks ja kas ta leitakse, kas leiab ta ennast ise?
“Herbert Aabi viimaseks avalikuks šokeerivaks väljaastumiseks oli kuu aega tagasi toimunud noorte laulu- ja tantsupidu, kus ta utsitas revolvriga uut põlvkonda mitte elu maha magama ja vabadust raiskama, tulistades kolm pauku õhku usu, lootuse ja armastuse nimel.
Herbert Aab kandis lahkudes oma tavapäraseid kõigile mällu sööbinud riideid ning kaabut. Kui keegi peaks olema juhtunud nägema Herbert Aabi, palume ühendust võtta politseiga tavapärasel lühinumbril 110,” ütleb diktor raadios kogu Eesti rahvale.
Ja siis on laval Herbert Aab ja teda on palju.
Kes on Herbert Aab? Uku poetab: “Ma näen meis kõigis ohtu ja jõudu olla Herbert.”
Kas Eestis elab palju Herbert Aabisid? “Elab ikka. Päris palju. Ja mitte ainult selle loo selles mõttes, et Herbert Aab on selliste ja selliste omadustega, vaid et ta on tegelikult “üks väike mees, kes vaatab ülesse”,” mõtleb lavastaja kuuldavalt.
Autorietenduste jätk
Autor ja lavastaja tunnistab, et “Jõud” on järg tema varasematele autorilavastustele “Head ööd, vend”, “Vahepeatus” ja “Pea vahetus”.
Jänedagi lavastuses kasutab Uusberg koori, noort ja ülivõimsat meeskoori. Hingeside on taas kord Uku venna Pärt Uusbergi koorilauludega. Seekord on kooriliikmetel ka suurem sõna jõud.
Kuigi lavastaja ei soovi veel põhjapanevaid väljaütlemisi, julgen kinnitada: ses valmivas loos on täiskasvanulik poolehoid vaimukusele ja vaimsusele, on vastasseis neile, kes selle üle irvitavad.
Jänedal näeme!
Jõud
- Autor: Uku Uusberg
- Lavastaja: Uku Uusberg
- Kunstnik: Pille Jänes
- Peaosas: Ivo Uukkivi
- Toimumispaik: Pulli tall Jänedal
Jäneda sai R.A.A.A.M.i abil teatripaiga
Teatriühenduse R.A.A.A.M. asutaja ja juht Märt Meos, kuidas Jänedale jõudsite?
Hea on teha etendusi ka Tapa vallas — olen pärit Tapa lähedalt Udriku külast.
Jäneda oma asukoha ja võimalustega oli ammu mõtteis. Mõisa suhteliselt heas korras abihooned tundusid teatri jaoks inspireerivad.
Meil on vedanud ka partneriga, Jäneda Mõisa OÜga, kellel on olnud suur tahtmine teatrit oma õuele saada. Pulli talli ehituseks taotlesid nad raha ja said toetust LEADER-programmist.
Laudas valmib koos esietendusega statsionaarne saal. Kas saali tuleb alaline valguspark, võimendus, muu lavatehnika?
See on OÜ Jäneda Mõisa ettevõtmine, sündinud meie pealekäimisel.
Aga sellist ideaalset lõpptulemust ei kujutanud kumbki osapool ette.
Kogu lavatehnika on meie organiseeritud ja ainult selle lavastuse tarbeks. Loodame seal järgmistel aastatel veel mõned head lavastused teha.
R.A.A.A.M. on olnud paljude suviste mängukohtade üks avastajatest — Viinistu, Haanja, Hüüru. Meie kannul on nendes kohtades hakanud mängima ka teised.
Näib, et tellisite Uku Uusbergilt näidendi ja lavastuse just Jänedat silmas pidades. Tundub, et usaldate teda tingimusteta?
Uku on näidendi ikka ise kirjutanud ja kasutanud seda, mis teda aidanud.
Jah, pakkusin Ukule Jänedal lavastamise ja siia näidendi kirjutamise võimalust. Tahtsin väga, et ta R.A.A.A.M.i juubelihooajal meil midagi teeks.
Ka meil tehtud ning Hüürus mänguteed alustanud näidend ja lavastus “Vahepeatus” oli R.A.A.A.M.i jaoks märgiline.
Mängisime seda suure eduga. Mul on väga hea meel, et ta ettepanekuga nõustus ning ümbritsevast inspiratsiooni ja jõudu sai.
R.A.A.A.M.i õhutusel on kümne aasta jooksul sündinud 23 näitemängu. Lavale on neist jõudnud 19.
Tänavune teine esietendus tuleb 11. augustil ja selleks on “Antigone”.
