Mets, mis annab puidu asemel hoopis puuvett
Just mõned päevad tagasi said Birgit Lõhmus-Komleva ja Rain Komlev, kes kahasse kasemahla kogumise ja jookide valmistamisega tegelevad, teada, et Elva vald on otsustanud anda Hellenurme mõisast osa ruume nende ettevõtte käsutusse. Edaspidi tuleb tootmine ja veinikelder sinna, varemalt tuli oma majapidamise ruumides hakkama saada.
„Kolm ja pool tonni veini juba käib ja tahame ka kange alkoholi peale välja minna,” räägib Rain Komlev, mis plaanid neil kasemahlaga on. Hapendatud joogid – neid valmistab BirchLagoon praegu viit sorti – jäävad aga kindlasti tootevalikusse alles.
Tuleb müüte murda
Nende valmistamisest ju asi alguse saigi. Esmalt valmis lihtsalt enda tarbeks kuivatud õuntega maitsestatud jook, mis Rainile ja Birgitile hästi maitses ja millega sõpru kostitati ning kuna nood selle kiidusõnadega vastu võtsid, siis mõtlesid nad kasemahlajooke rohkematelegi pakkuda.
Birgit tõdeb, et hapendatud kasemahlajookide suhtes valitseb suur eelarvamus, aga tegemist ei ole sugugi hapuks läinud piimjat värvi vedelikuga, vaid kergelt hapuka mekiga karastava joogiga. Kuus neist pealegi meeldivalt maitsestatud.
Naise sõnul on laatadel müües ikka ette tulnud suhtumist „seda ma küll juua ei taha”, aga kuna nad alati oma toodangut ka maitsta pakuvad, õnnestub müüte murda. Eriti umbusklikud olevat mehed, kes aga pärast mekkimist jooki kohe ka osta tahavad.
„Kõik peab olema ülipuhas ja kinnine,” selgitab Rain Komlev, kuidas tuleb mahla koguda ja kääritada. „Eks alguses läks palju käest ära ka.”
Puule liiga ei tee
Mahla koguvad Rain ja Birgit oma kaasikust, mis kasvab Hellenurmes Otepää hoiualal.
Selle metsa ostis Rain kümmekond aastat tagasi ja tahtis seda vahepeal juba mahagi müüa, aga Birgit ei lubanud. Nüüd Rain selliseid mõtteid muidugi enam ei mõlguta.
Et tarkust jookide valmistamise asjus veelgi juurde koguda, asuvad mõlemad sügisel Olustvere tehnika- ja maamajanduskoolis jookide tehnoloogiat õppima.
Mahla kogumiseks tarvilik voolikusüsteem on metsa all üleval aasta läbi – enne ja pärast koguma asumist pestakse see kuuma vee ja desoainetega läbi ja suletakse.
Mahla võtmiseks puuritakse kasetüvesse 8 millimeetrise läbimõõduga auk, sellesse pistetakse spetsiaalne tila, mis ühendatakse voolikusüsteemiga.
„Kohe, kui mahlajooks pihta hakkab, me mahla ei võta – esimese nädala laseme puul selle pungadesse tõmmata. Algul on mahl ka vesine,“ selgitab Birgit. Ühelt puult võetakse tema sõnul 3-5% mahla ning puud niisuguses koguses mahlavõtmine ei kahjusta.
Ka ei ole vaja mahlavõtmise auku sulgeda – kuna ava on nii peenike, kasvab ta ise kenasti kinni.
Tänavu kogusid Rain ja Birgit 13 tonni kasemahla.
Kõik tarvilikud toimingud, teevad nad ise, sealjuures ka villivad joogid pudelisse.
BirchLagooni toodangut on nad peamiselt laatadel ja üritustel müümas käinud, aga kuna tänavu on need ära jäänud, on ka müük mõnevõrra vähenenud.
BirchLagooni jooke saab osta ka Tartu Lõunakeskuse taluturult ja ka Selveri kauplustest, kuhu need kriisiajal müüki võeti.
