Suur Vanker kui sadul karu seljas
Nii ütleb Vana-Kreekast alguse saanud rahvusvaheline nimekiri, kuhu kuulub 88 tähtkuju. Meie kõige tuntum taevategelane on seal alandatud asterismiks tähtkuju osana — nagu sadulaks sea… ei, Suure Karu seljas. Asterismi maakeelne vaste võiks ehk olla tähekujund.
Põhjarahvastele on see seitsme tähe kooslus olnud alati nii tähtis, et peame teda rahumeeli tähtkujuks edasi.
Kell ja kompass
Suure Vankri leiab paugupealt üles igaüks, kes korragi öötaevasse vahtinud. See tähtkuju on ka hea suunanäitaja — tema abil saab hõlpsasti kätte ilmakaared. Pikenda vankri tagumiste rataste vahet paremale poole viiekordselt, ja jõuad täheni, mille ümber pöörleb terve taevas.
Nüüd pöördu näoga Põhjanaela poole, tõmba temast mõttes püstjoon silmapiirini — täpselt seal on põhi. Selja taga on lõuna, paremal ida ja vasakul lääs. XIX sajandil kasutasid sedasama kompassi USA lõunaosariikidest pagevad orjad.
Suure Vankri järgi määrati muiste kellaaegagi. Karja kihelkonnas Saaremaal õpetati nii: “Vanker näitab oma varrega nagu sõrmega kui tunnikella näitaja.”
Vanad eestlased kutsusid seda tähtkuju Suureks Odamuseks või Odavaks ning soomlastel on ta siiani Otava.
Selle sõna algupära pole hästi teada. Tähendas vististi midagi teravat: tõenäoliselt oda. Võib-olla seetõttu, et Vanker aisa poolt teravamaks läheb, või seetõttu, et siin n-ö valusad (heledad) tähed on. Võis kunagi tähendada ka vitstest lõhemõrda. Võimalik, et siin on seos jumal Odiniga.
Inglased ja iirlased näevad seal Atra (Plough), inglased ka Lihakirvest (Butcher’s Clea-ver), ameeriklased ja venelased Suurt Kopsikut (Big Dipper ja Большой Ковш), hollandlased Kastrulit (Steelpannetje), hindud seitset tarka, mongolid seitset jumalat, muist araablasi kirstu ja kolme leinajat.
Skandinaavlaste Karli Vankri (rootsi Karlavagnen jts) kohta väidab rahvaetümoloogia, et nimi on Karl Suure auks. Pigem on tegu meestevankriga — karl tähendas vanapõhja keeles meest. Väike Vanker on siis vastavalt naistevanker.
Naistega oli siin pistmist ka Vana-Kreekas. Elumehest pea-jumal Zeus oli Arkaadia kuninga tütrele Kallistole poja teinud. Zeusi naine Hera sai nii vihaseks, et muutis Kallisto karuks.
Kui Kallisto poeg Arkas kord jahile läks, juhtis Hera talle ette just tolle karu, et kütt oma ema maha laseks. Enne kui nool pihta jõudis, haaras Zeus karul sabast ja heitis ta taevasse Suure Karu tähtkujuks. Seepärast ongi sellel karul tavatult pikk saba.
Eesti loomislugu on maalähedasem. Läinud kord talumees Peedo härjavankriga läbi metsa. Hunt hüpanud härjale kallale ja tahtnud teda ära süüa. See oli Taevaisa seaduste vastu — töötavat looma murda ei tohi. Karistuseks pani Taevataat hundi härja kõrvale vankrit vedama. Hunt nagu hunt ikka ei taha tööd teha ja sikutab vehmrit metsa poole.
Lehvitaks naabritele
Suure Vankri tilluke kaheksas täht on paljudel rahvastel olnud nägemise mõõdupuuks. Kui Härja kõrval Hunti nägid, olid su silmad korras.
Kes tahab naabritele lehvitada, see vaadaku Suure Vankri tagumistest ratastest kolm rattavahet vasakule. Seal näeb eriti terava silmaga inimene tähte 47 Ursae Majoris. Selle ümber tiirleb kaks planeeti, kus võib leiduda elu.
Õieti olemegi juba neile sõna saatnud. 3. septembril 2001 ja 6. juulil 2003 läks Jevpatorija raadioteleskoobist Krimmis sinnapoole teele kaks sõnumit. Esimene jõuab valguse kiirusel kohale juulis 2047, teine mais 2049.
Ootame ära, kas keegi ka vastu lehvitab.
