Aastaring linnuriigis: kes on suurimad Eesti linnud?
Kühmnokk-luik ja laululuik on Eestis levinuimad. Kõige lihtsam on neid eristada noka värvi ja lendamise hääle järgi. Laululuige nokk on kollane, musta otsaga. Kühmu nokk aga on punane või oranž. Lendab kühmnokk suure vihinaga, laululuik peaaegu hääletult. Laululuik pasundab, nagu mängiks trompetit - see on tema laul. Kuigi inglise keeles tähistatakse kühmnokka "tummluigeks", ei saa öelda, et ta ei häälitse. See on omapärane krigin, mis nende kurgust kevaditi kostab.
Kühmnokapaar elab reeglina koos, kuni surm neid lahutab. Varakevadel valitakse elamiseks sobiv rahulik lahesopp. Konkurendid aetakse sealt jõuga minema. Neid tooreid vaatemänge olen juhtunud paaril kenal varahommikul nägema. Ühel korral lõppes see konkurendi veristamisega jõuliste nokahoopide tagajärjel. Luige hoobid on nimelt sellise tugevusega, et peletavad murdmismõtted peast isegi rebasel. Tean Viimsi vallas kohta, kus rebased ja luiged elasid teineteisest paarikümne meetri kaugusel. Kühmnokad pesitsevad kuhilate otsas, mida nad ehitavad madalasse vette või kaldale. Pesa võib olla ehitatud roost või adrust. Linnud kasutavad sarnast pesakohta igal aastal, kuid halvasti valitud kohta ehitatud pesa võib meri lihtsalt ära uhtuda.
Emane muneb pessa üle viie muna. Tavaliselt kühmnokal ei kasva üles üle kolme-nelja tibu, kuid meie vallas olen kohanud ka kaheksalapselist perekonda. Koorudes on pojad hallid karvapallid. Pole harv, et tibud saavad vanemate seljas sõita. Kindlasti käib perekond koos söömas. Pojad muutuvad lennuvõimeliseks umbes kahe kuu jooksul. Jaak Põdra andmeil on kühmnoka lennukiirus kuni 90 km/h. See võib tõele vastata, kuna Rohuneeme teel autoga lubatud maksimaalset sõidukiirust arendades jäin paralleelselt lendavate luikedega võrreldes oluliselt aeglasemaks.
Põhimõtteliselt kehtib eelnevalt kirjeldatu ka laululuikede suhtes. Välja arvatud, et laululuiged umbusaldavad inimest oluliselt rohkem oma kolleegidest kühmnokkadest. Laululuiged kuuluvad meil looduskaitse alla, kühmnokad mitte. Laululuige võib segamini ajada harvemini läbilendava väikeluigega. Kõige lihtsam on neid eristada noka järgi. Väikeluigel on enamus nokast must ja väike osa silmade pool on kollane. Laululuigel aga vastupidi, st nokast enamus on kollane, ainult väike osa noka tipus või sõõrmetest tipuni on must.
