Fotograaf pildistab tõde: Vändra kihelkonna tuntuimast päevapiltnikust


Fotograaf pildistab tõde: Vändra kihelkonna tuntuimast päevapiltnikust
Piltnik oma kodus koos abikaasaga (tänane kaupluse ,,Mets ja Aed“ maja).

Iga foto on puhas tõde. Pole mõtet vaielda pildil olevate inimeste, esemete või millegi muu üle. Täpselt nii oli ja nii ka jääb. Ainult ühe väikese klõpsuga peatab pildistaja hetke, mida aastate möödudes on mõnus vaadata ja pildil olevat meenutada. Iga foto on haruldus.

Arvan, et paljudes kodudes on fotosid Vändra kihelkonna inimestest, üritustest, majadest jne, kus pildi taha või esiküljele on löödud tempel kirjaga - Päevapiltnik J.P. MICHELSON Wändra alevis või nimed A. Lossmann, Meimer, Tamman.

Aastatel 1908 - 1956 oli Vändra kihelkonna tuntuim päevapiltnik just tema - Johannes-Paul Mihkelson /Mihklimets/. Tolleaegsel peatänaval asuv suunanäitaja, kuhu oli kirjutatud - fotograafia J. P. Mihkelson - juhatas teed piltniku koju. Ja tema kodumajastki ei saanud kuidagi mööda minna, märkamata maja otsal asetsevat suurt silti - Päevapiltnik Mihkelson.

1912. aastal korraldas Eesti Rahva Muuseum ülemaalise fotovõistluse ehk nn kodumaa piltide võistluse . Mõtte algataja ja organisaator oli Oskar Kallas. Võistlus ei andnud seekord loodetud tulemusi. Žürii, kuhu kuulusid peale Kallase veel Karl-August Hindrey, Kristjan Raud ja Karl-Eduard Sööt, jättis küll esimese koha välja andmata, aga teine koht läks Lihulasse ja kolmas anti Mihkelsonile.

Mihkelsoni abikaasa Elise /neiuna Leppik-Löve/ pidas kudumistööstust ja kauplust. Hiljem olid selles majas aastakümneid lasteraamatukogu ja apteek
Seotud lood:

1933. a 4. nov. Türi Uudislehes ilmus artikkel „Ühe tubli töömehe juubel" piltniku 25. a tööjuubeli puhul . „Käesoleval aastal pühitseb Vändra fotoateljee omanik J. P. Mihkelson oma 25. a fototegevuse juubelit. Kakskümmend viis aastat on ta töötanud Vändras. Supelnud kui part ilmutus- ja kinnitusvannides ja kaamera objektiivi ees on taltsutanud Vändra kihelkonna inimesi mitukümmend tuhat korda. 25. aasta jooksul on ta teinud vähemalt 20 000 ülesvõtet.

Mihkelson oli sündinud 5. veebr. 1889. a. Surjus. Peale kooli lõpetamist asus ta õppima valguspildistust Pärnu Janseni fotoateljees. Ilmasõja ajal lõpetas aero-fotokooli parima tunnistusega, kust saadeti Rumeenia frondile ja määrati 4. Lennuväe divisjoni fotolaboratooriumi juhatajaks. Fotoreporterina on ta teinud rohkesti kaastööd ajalehtedele, nagu „Päevaleht", „Tallinna Kaja" jt. "Päevalehelt" sai ta omal ajal auhinnaks 25 rubla piltide rohkuse ja meeldivuse eest. Kokku on ta saanud fotoalaste väljapanekute ja võistluste kaudu üle 10 auhinna. Tema pildid, eriti loodusteaduse alal, on ka välismaal tähelepanu leidnud. Endise Vändra arsti dr. Martin Bolzi poolt välja antud raamatus, mis ilmus Venemaal ja Saksamaal, on mitu tema arheoloogilist pilti. Häätahtliku ja vastutuleliku mehena on ta võitnud suure poolehoiu rahva keskel, seepärast ei tunta ega pole pinda leidnud seniajani ükski teine fotomees Vändras. Mihkelson võtab osa kohalikust seltsielust, olles tuletõrjeseltsis sanitaarosakonnas. 

Noor fotograaf Johannes Paul Mihkelson

Et ka maasüdames valguspiltnik võib ja oskab tõsise fotokunsti ja viljaka loomingu poole püüda, siis peab soovima talle palju valgust ja edu".