Tarbevee kareduse head ja vead

 (8)
Tarbevee kareduse head ja vead
Foto: Marianne Kuusk

Aegajalt on üles kerkinud vee kareduse probleem Suigu külakeskuse tarbevees. Inimeste küsimustele vastamisega olen olnud natuke kimbatuses ning rääkinud normidele vastavast tarbeveest. Kuid on selge, et momendil OÜ Are Vesi tarbevee karedusega ei tegele. Samas tean ja kogen iga päev oma kodus milliseid probleeme kare tarbevesi tekitab. Järgnevalt natuke vee karedusest kuidas see tekib ja kuidas seda leevendada.

Eesti tarbevesi peab vastama kriteeriumidele, mille on välja töötanud ülemaailmne terviseorganisatsioon WHO. Kuid kaltsiumi ja magneesiumi kohta pole piirnorme kehtestatud, kuna need on inimorganismile vajalikud. Aga just neid ühendeid on paese maapinnaga Eesti tarbevees väga palju. Ja just kaltsium ja magneesium tekitavad katlakivi. Katlakivi põletab läbi veekannude, soojaveeboilerite ja pesumasinate küttekehasid ning ummistab soojusvahetid.

Küttekehadele ja soojusvahetitesse settinud katlakivi suurendab tunduvalt ka vee soojendamise energiakulu. Juba ühemillimeetrine sade tekitab kümneprotsendilise lisakulu. Lisaks vähendavad kaltsiumi- ja magneesiumiühendid pesupulbri ja seebi toimet pesemisel. Tarbevesi sisaldab hulgaliselt lahustunud mineraale ja tihti ka vee hägusust põhjustavaid mehaanilisi osakesi. Setted võivad koosneda näiteks pikema aja vältel veest välja settinud raua-, mangaani-, magneesiumi- ning kaltsiumiühenditest. Alati leidub vees baktereid. Setteid võib põhjustada ka vanade torustike korrosioon.

Kuid alati ei tarvitse vee karedus halb olla. Näiteks karedat vett soovitatakse kasutada joogiveena, kuna see sisaldab elusorganismidele vajalikke aineid. Pehme vesi seevastu on sobivam kuumutamiseks ja aurutamiseks kuid joogiks ebasobivam, sest sisaldab vähe mineraale. Hea näide tarbevee kareduse muutusest on Suigu küla keskus kus enne veeprojekti teostumist oli tarbevee keskmine karedus alla 3,5 mg-ekv/l (Suigu suurfarmi pumpla 1,9 mg-ekv/l 15,02.2010). Nüüd on vee karedus Suigu küla tarbevees 7,6 mg-ekv/l. Varasemaga võrreldes on karedusel suur vahe, kuid väga suur vahe on ka mõjus inimese tervisele. Julgen väita, et tarbevesi Suigu külas on igati sobilik tarvitamiseks joogiks ja toidu valmistamiseks ning inimeste tervisele kasulik.

Tarbevee karedust me Are aleviku ühisveevärgis analüüsinud ei ole. Olen kindel, et ka Are alevikus on tarbevesi kare kuid inimestel puudub võimalus võrdlemiseks ning sellega ollakse harjunud.

Mis siis on katlakivi?

Katlakivi on põhiliselt kaltsiidist (CaCO3, (Ca,Mg)CO3) koosnev kõva koorik, mis tekib veega kokkupuutuvatele ja eriti kuumutatavatele pindadele (küttekehadele boilerites, pesumasinates, veekeetjates), dushi sõelale jm. Kuna Eesti vetes leidub alati suuremal või vähemal määral kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) ioone, siis koos karbonaatioonidega (CO3) moodustavad nad põhilise osa vee karedusest ning põhjustavad katlakivi teket.

Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. 3,5-7 mg-ekv/l on keskmise karedusega ja 7-10 mg-ekv/l on kare vesi. Vesi karedusega üle 10 mg-ekv/l on ebameeldiva maitsega. Sobivaim üldkaredus veele on 5-7 mg-ekv/l.

Kuidas katlakivi tekkest vabaneda?

Esiteks peab inimene selgeks tegema, kas tarbevee karedus on selline, et peaks üldse midagi konkreetset ette võtma. Kõik kareduse leevendamiseks ja vähendamiseks mõeldud vahendid ja seadmed maksavad rohkem või vähem.

Otseselt ma midagi ei soovita, inimene peab ise valima vastavalt oma võimalusele, kuid soovitan kindlasti enne ostu tegemist spetsialistiga aru pidada.

Järgnevalt mõned nipid ja vahendid katlakiviga võideldes.

Üheks selliseks loodus- ja inimsõbralikuks võimaluseks on vee töötlemine püsimagnetseadmega.

Aragoniit on kaltsiidiga sama keemilise koostisega, kuid sellest erinevate omadustega. Aragoniidi kristallid on tunduvalt vähem kleepuvad, nad on kaltsiidiga võrreldes erineva kuju ja kristallstruktuuriga ning tihedamad. Seetõttu on magnettöödeldud vee sete sõre, tolmne, mis jääb vette hõljuma või langeb anuma põhja.

Läbivoolava vee puhul kandub selline hõljuv sete veetorustikust välja. Küttekeha pindadele ja veetoru seintele jääb õhuke pulbriline settekiht, mis kaitseb näiteks rauda sisaldavat veetoru sisemise roostetamise eest.

Loe veel

Seisva vee puhul koguneb osa settest veeanuma (boiler, veepaak) põhja, mistõttu tuleb seda mõne aasta tagant puhastada. Sette osakaal väheneb tunduvalt peale vee magnettöötlusega alustamist.

Püsimagnetiga veetöötlus on efektiivne kuni temperatuurini 80 kraadi, seejärel hakkab vähenema; mõju säilib keetmisel, kuid aurufaasis mõju kaob. Näiteks aurusaunade puhul on püsimagnettöötlusest vähe kasu.

Kus ja kuidas avalduvad vee magnettöötluse kasud

* veetorustik ega kuumutusseadmed ei ummistu katlakiviga;

* veega kokkupuutuvad pinnad (köögis, vannitoas, WC-s) on oluliselt kergemini pestavad;

* keedunõud on kergemini puhastatavad ning köögi- ja lauanõud jäävad säravaks;

* rauda sisaldava veetorustiku roostetamine väheneb;

* torustikust leostuva raua sisaldus vees väheneb;

* raua väljasettimine veest väheneb;

* vesi püsib kauem värske;

* juuksed ja pesu lähevad paremini ja kergemini puhtaks - pesemiseks kulub poole vähem pesuainet;

* endisest karedast veest tingitud nahaärritus ja käte kuivamine väheneb või kaob;

* vee maitse ja bioloogilised omadused paranevad (magnettöötlus aitab kaasa vee struktureerimisele, mis kergendab organismide poolt vee omastamist, aitab rakkudesse enam hapnikku ja toite-elemente viia ning üleliigseid komponente väljutada, vähendab hambakivi moodustumist, aitab vältida neerukivide moodustumist, annab kergendust südamele ja veresoonkonnale).

NB! Vee magnettöötlust ei soovitata kasutada vere hüübimisprobleemide korral.

Vee magnetöötlusseadmeid kasutatakse nii üksikseadmete (boilerid, pesumasinad, soojusvahetid jms) ees kui hoonete veetorustikule paigaldatuna - korterites, eramutes ja korruselamutes, büroodes, spordihallides, hotellides, tervisekeskustes, ujulates ning tööstuses.

Kohvimasin puhtaks koduste vahenditega

Kui katlakivieemaldit pole käepärast või kardad, et kange kemikaal rikub joogi maitse, lase vähemalt kord kuus kohvimasinast läbi söögisoodalahust (1 spl soodat 1 liitri vee kohta) ja seejärel maksimumkogus puhast vett. Kui masin jääb pärast soodaga töötlemist hoolikalt loputamata, tekib järgnevas tsüklis happe ja leelise reageerimise tulemusena ohtrasti süsihappegaasi.

Järgmisena pane mahutisse parajalt hapu sidrunhappelahus, selle järel loputa masinat ühe-kahe tsükli puhta veega. Söögisooda eemaldab tõhusalt kõik kohvipulbrist sadestunud rasvajäägid ning hapu lahus lahustab katlakivi.

Veekeetjast saab katlakivi eemaldada äädikhappega. Vala keedunõusse nii palju 30protsendilist äädikat, et kõik katlakiviga osad oleksid kaetud. Lase 2-3 tundi seista. Seejärel pese keedunõu põhjalikult puhtaks.

Kohvimasina kannu puhastamiseks keeda selles vett tükikese sidruniga. NB! Kohvimasina kannu ära pese kunagi nõudepesuvahendiga vaid ikka ja ainult söögisoodaga.

Et terasest või fajansist kohvikann säiliks puhtana, pane sinna aeg-ajalt supilusikatäis söögisoodat, kalla peale keeva vett, lase mõni aeg seista ja loputa kaks-kolm korda sooja veega.

Kohvikannu, eriti nikkelkannu, mida kasutatakse harvem, tekib sumbunud lõhn. Kuigi kartulikeeduvesi selle jälle eemaldab, on parem puistata kannu veidi jahvatatud kohvi, mida pärast muidugi ei maksa enam kasutada.

Soojaveeboileritest

Kõik poes müüdavad soojavee boilerid on reguleeritud tehase poolt ca 55 kraadisele soojavee temperatuurile. Soojavee boileri temperatuuri tõstes suureneb katlakivi tekke oht ning väheneb küttekeha tööiga ja suureneb elektrikulu. Mida madalam on boileri maksimaalne temperatuur seda suurem energia sääst, pikem eluiga ja väiksem remondikulu.

Samuti on soojaveeboilerisse paigaldatud anood, mis vähendab katlakivi teket. Ajapikku lahustub anood vees ja toime lakkab. Paraku tekitab anood soojale veele ka ebameeldiva mädamuna haisu.

Et vähendada kareda vee mõju soojaveeboilerile soovitan seda regulaarselt puhastada. Puhastamise käigus saab kontrollida küttekeha korrasolekut ja paigaldada uue anoodi. Boileri puhastamise vajadusest annab märku elektri kulu suurenemine sest küttekehale on ladestunud setteid ning küttekeha ei puutu otseselt veega kokku. Kui boiler hakkab tööle lülitumisel tegema suuremat häält (tugevamat kahinat) on see märguanne setetest boileris. Soojavee boileri paigaldamisel peaks kindlasti arvestama boileri puhastamise vajadusega ja tagama ligipääsu küttekehadele.