KAART | Eestil on vähemalt 25 erinevat pealinna
Savipealinn Aseri - Tänu toorainevarudele asuti savi- ja tellisepealinnaks kutsutud Aseris põletatud telliseid tootma juba Eesti Vabariigi alguses. Töö kestab siiani ning nüüd juba 2006. aastal valminud uues tellisetehases. Peetud on ka savipäevi.
Meepealinn Karksi-Nuia - 2018. aasta ülemaailmsel mesilaste päeval kuulutati ajalooliselt mesindusega silma paistnud Karksi-Nuia Eesti meepealinnaks.
Laulupealinn Kärdla - Aastal 2011 võitis Kärdlat esindav Ott Lepland muusikasaate “Laulupealinn”.
Külmapealinn Jõgeva - 17. jaanuaril 1940 mõõdeti Jõgeval Eesti ametlik külmarekord –43,5 °C.
Kuumapealinn Võru - Kui on külmapealinn, peab olema ka kuumapealinn. Eesti absoluutne soojarekord on 35,6 kraadi, mis mõõdeti 11. augustil 1992. aastal Võru ilmajaamas. Ühtlasi kutsutakse Võru linna poepealinnaks, kuna seal olla elaniku kohta kõige rohkem kaupluseid.
Päikesepealinn Kuressaare - Kuressaare linnapea kuulutas 2017. aastal Kuressaare Eestimaa päikesepealinnaks, kuna ilmateenistuse statistika kohaselt paistvat just Kuressaares Eesti teiste linnadega võrreldes kõige rohkem päikest.
Mudapealinn Haapsalu - Muda on Haapsalus ravieesmärgil kasutatud juba 19. sajandi algusest.
Matkapealinn Aegviidu - 2015. aastal nimetati oluliste matkateede sõlmpunkt Aegviidu matkapealinnaks.
Ülikoolilinn Tartu - Tarkuse-, ülikooli- ning tudengi(pea)linn.
Veinipealinn Põltsamaa - Põltsamaa linnapea kuulutas 1999. aastal Põltsamaa veinipealinnaks, põhjuseks pikaajaline veinitootmise traditsioon.
Õllekultuuri pealinn Saku - 2005. aastal kuulutati Saku alevik ametlikult Eesti õllekultuuri pealinnaks.
Lõõtsapealinn Põlva - Põlva krooniti lõõtsapealinnaks 2015. aastal.
Korvpallipealinn Rapla - 2017. aastal nimetas kohalik vallavolikogu Rapla linna korvpallipealinnaks.
Peipsi pealinn Mustvee - Peipsi pealinnaks kutsutakse suurimat järve ääres olevat linna Mustveed. Kallaste kohta ütleb mõni kalapealinn.
Folgipealinn Viljandi - Folgipealinna on linnale andnud Viljandi pärimusmuusika festival, mis toimub sel aastal 27. korda
Klaasipealinn Järvakandi -1879. aastal rajati Järvakandile klaasivabrik pudelite- purkide tootmiseks. Alevisse sisse sõites näeb silti “Tere tulemast klaasipealinna!”.
Mulgimaa pealinn Abja-Paluoja - Kuigi üks laulusalmgi kutsub Mulgimaa pealinnaks Viljandit, olla õigem ikka Abja-Paluoja.
Põlevkivipealinn Kohtla-Järve - Tänu põlevkivi kaevandamisele Kohtla-Järve linn tekkiski. Paari aasta eest toimunud konkursil kaaluti ka Pruuni kulla pealinna nime kasutamist.
Aianduspealinn Räpina - Põllumajandust või aiandust saab Räpinas õppida juba aastast 1924, sealt ka aianduspealinna nimi, mida vahel kasutatakse.
Laadapealinn Antsla - Sajandivanune Hauka laat on Antslale välja teeninud laadapealinna nime.
Setomaa pealinn Petseri - Petseri on Setomaa ajalooline ja vaimne keskus.
Suvepealinn Pärnu - Ametlikult nimetati Pärnu Eesti suvepealinnaks esimest korda aastal 1996.
Talvepealinn Otepää - Ametlikult nimetati Otepää Eesti talvepealinnaks esimest korda aastal 1996.
Kevadpealinn Türi - Ametlikult nimetati Türi Eesti kevadpealinnaks esimest korda aastal 2000.
Sügispealinn Narva - Ametlikult nimetati Narva Eesti sügispealinnaks esimest korda aastal 2009.
Lisaks kaardil olevatele pealinnadele on mitu linna alates 2004. aastast kandnud üheaastast metsapealinna tiitlit.
Eesti territooriumil on ka hulk endiseid pealinnasid nagu näiteks Haapsalu kui Saare-Lääne piiskopiriigi pealinn, Tartu kui omanimelise piiskopiriigi pealinn, Põltsamaa kui Liivimaa kuningriigi pealinn, Narva kui Eestimaa Töörahva Kommuuni pealinn aastatel 1918-1919 ning Võru kui Eesti NSV ajutine pealinn 1944. aasta augustis.
Head lugejad! Kui soovite esitada vastuväiteid või mõne teise linna pealinna staatusest teada anda, kirjutage veeb@maaleht.ee või kommenteerige artiklit.
