Kooliteatri power Paides


Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi kooliteater Trupp 11 tegi lavastaja Oliver Issaku juhtimisel Shakespeare’i “Kuningas Leari” najal värske tuule­puhanguna mõjuvat kaasamisteatri laadset leidlikku ja tarka teatrit. Näitlejad Oliver Valk, Johanna Issak ja Mariette Põdra (kõik kolm ka fotol) hoidsid publikut kindlalt peos.
Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi kooliteater Trupp 11 tegi lavastaja Oliver Issaku juhtimisel Shakespeare’i “Kuningas Leari” najal värske tuule­puhanguna mõjuvat kaasamisteatri laadset leidlikku ja tarka teatrit. Näitlejad Oliver Valk, Johanna Issak ja Mariette Põdra (kõik kolm ka fotol) hoidsid publikut kindlalt peos.Rait Avestik

Möödunud nädalavahetusel toimunud vabariigi parimate gümnaasiumiastme kooliteatrite festival näitas taas – juba 38. aastat järjest –, et noored (või vähemalt osa neist) ei ole hukas.

Iseenesest mõista õnnestus mõnel kooliteatril kõik paremini kui teistel, ent väga suuri kääre kunstilises tasemes tõdeda ei saa.

Kuigi mingite loenduste järgi jääb näiteringe ja juhendajaid järjest vähemaks ning seega ka teatriga tegelevaid noori, tundub kooliteatriga olevat sama seis nagu paberajalehtede ja paberraamatutega – tungigu digi peale nii nagu tahab, paber ei kao kusagile.

Lühidalt ja üldistades võib öelda, et nõnda nagu ikka, oli nüüdki kooliteatrit nii sisu kui vormi poolest seinast seina. Iseenesest mõista õnnestus mõnel kooliteatril kõik paremini kui teistel, ent väga suuri kääre kunstilises tasemes tõdeda ei saa.

Viimsi kooli kooliteater Eksperiment põimis lavastaja Külli Tähe juhendamisel oskuslikult Tšehhovi “Kajaka” ning noorte endi lood. Tulemuseks mõtlik lavakava unistustest. Rait Avestik
Seotud lood:

Üldistades tuleb öelda ka seda, et nii nagu teater ikka on (või peaks vähemalt mõõdukalt olema) ühiskonnas toimuvaga suhtes või kontaktis, on seda ka tänapäeva kooliteater. Küll kunstile omaselt varjatult ja loosungeid röökimata, aga noorte hoiakud ja tahtmised joonistusid välja küll.

Anneli Aken, “100 aastat koolielu”, lavastaja Kai Tarmula. Läänemaa ühisgümnaasiumi teatriseltskonna muusikal oli massiivne mitmes mõttes. Lisaks sellele, et etendus kestis pea kaks tundi, oli juhendaja suutnud suure trupi elava muusika saatel panna nii rääkima, tantsima kui laulma. Kaht viimast eriti edukalt. Rait Avestik

Või siis joonistusid juhendajate omad, sest juhendajad on kooliteatri olulisemad lülid. Pole ju kooliteatris kõige tähtsam tulemus ehk võit, nagu ma paraku olen aastate jooksul juhendajate puhul vastupidiselt täheldanud, vaid protsess. Sest just protsess peaks olema see, mille pärast koolis teatriga tegelda. Etendus ja festival on juba pidu.

Türi gümnaasiumi näitetrupp Concordia esitas Marleen Andersoni “Surmatantsu”. See sisult ja vormilt morbiidne ning julge tantsukeelega, noorte eksistentsiaalsetest probleemidest rääkiv lavastus näitab tegijate suurt tahet ja võimekust – koolinoortest lavastajad Marleen Anderson ja Marita-Karmen Tamme olid mõlemad ka peaosades. Eriti veenvalt koreograafilistes nüanssides, nagu näha ka fotolt. Rait Avestik
Selles ei kahtle vist enam keegi, et tuppa kapseldumist ja distantsilt suhtlemist on vaja ohjeldada.

Paide festival näitas ka stabiilsust. Ikka ja jälle tõlgendatakse klassikat, ikka ja jälle imiteeritakse joomist (küllap on aja märk, et täiskasvanute netilehekülgede temaatika on noortest rääkivates lavastustes kanda kinnitamas), ikka ja jälle loetakse luulet, ollakse rõõmsalt vabad või kangestunult pateetilised. Andekad niikuinii.

Mart Kivastiku “Külmetava kunstniku portree” lavastas Eva Kalbus. Tallinna 32. keskkooli näitetrupp KOKK ehk Kunstiliselt On Kõik Korrektne õigustas oma nime täielikult. Ühtlaselt tugeva lavastuse peamisteks mootoriteks olid näitlejatööd. Fotol on sõbrad-kunstnikud Konrad Mägi (Mattias Nurga), Aleksander Tassa (Reemus Tõniste) ning Nikolai Triik (Markus Reinboom) sportimas. Rait Avestik

Aga vahet pole, mida ja kuidas tehakse; tähtis on, et tehakse. Sest teatriga tegelemist ehk siis päriselt koos tegemist on praegu noortele vaja rohkem kui kunagi varem. Selles ei kahtle vist enam keegi, et tuppa kapseldumist ja distantsilt suhtlemist on vaja ohjeldada.

Ernesaks