Meie tänane elu on tema sõnul ühest küljest üle reguleeritud, teisalt lähenemas aga üha suuremale kaosele. „Paberimajanduses küünib nn asjaajamine ja arvepidamine kohati absurdsuseni. Liiga palju auru läheb vilepuhumisele ja tahes-tahtmata märkad, kui palju jõudu tuleb kulutada arulageduse või mõistusevastasuse keskel ellujäämiseks. Ent üldiselt pigistame silmad kinni ja peamegi juba loomulikuks, et kui üks midagi teeb, siis kümme arutleb või arvutab, mis ta sellest kasu võib saada,“ rääkis ta.

See, mida inimesed iga päev müügimeelsele maailmale on kaotamas, näitab Kalve sõnul oma raamatutes kujukalt kirjanik Vladimir Megre, kellega võib kohtuda augusti lõpus Tallinnas Vene Kultuurikeskuses.

Megre raamatuseeria „Venemaa helisevad seedrid“ on äratanud üleilmset tähelepanu, tema teosed pälvisid 2011. aastal rahvusvahelise Gusi rahupreemia. Autor on Kalve sõnul oodatud igasse maailma nurka, kus tema raamatuid on tõlgitud. „Megre nõusolek Põhjamaid külastada on meie jaoks kindlasti kordumatu sündmus,“ sõnas ta.

Megre raamatud kõnelevad Siberi taiga teadjanaisest Anastasiast, iga inimese vastutusest nii looduse kui Maa hoidmise ja täiustamise ees, et juhtida endid kaosest taas välja. „Pole võimalik ümber jutustada kümmet raamatut,“ sõnas Kalve. „Anastasia ja tema suguvõsa on aastatuhandeid elanud loodusega kooskõlas ning oskab kaasaja inimestele soovitada palju nippe ellujäämiseks. Näiteks õpetab ta linnakorteri tingimustes õigesti toituma, st silmas pidama omaenda organismi vajadusi, mitte kümneid kokkukirjutatud raamatuid, lähtudes just kohalikest toiduainetest.“

Samuti tuleb Anastasialt soovitus põliskodude rajamiseks, mis on üksikisiku ja terve inimkonna eluviisi evolutsioon, maailmakorralduse uus paradigma. Anastasia sõnad on suutnud innustada väga paljusid inimesi loovale ja hingestatud suhtlemisele maaga, oma põlise kodupaigaga. Kohaga, mida need inimesed peavad kalliks, mis ei ole müüdav ega ostetav, üksnes pärandatav.

Suurfarmidele panustanud riikide näide tõestab kujukalt, et nende valik pole tõhus, vaid lausa hukatuslik, kirjutab Megre. Põllumajandustootmisega tegelevad talunikud võitlevad üksteisega. Lahingu võitmiseks peab tarvitama mürkkemikaale, umbrohutõrjevahendeid, kasvatama kahjutoovaid geenmuundatud tooteid, seades sellega ohtu tervete riikide elanike elud.

Põliskodus perekond elab, kasvatab toidu endale ja oma linnas elavatele lähedastele. Pärusmaal elavad pered suhtuvad maasse põhimõtteliselt teisiti. Nii erinevad põliskodudes kasvatatavate saaduste ülejäägid oluliselt linnapoodides müüdavatest. Sellest kõigest tuleb Allan Kalve sõnul konverentsil kindlasti ka lähemalt juttu.

„Põliskodu – see on vähemalt ühe hektari suurune maatükk, kuhu seada sisse oma väike kodumaa lastele, lapselastele, lapselapselastele. See ei kuulu mingile maksustamisele, antakse eluaegseks kasutamiseks ilma müügiõiguseta, aga õigusega pärandada,“ selgitas ta.

Vladimir Megre konverents „Elu loomine“ toimub Tallinnas Vene Kultuurikeskuses 27. augustil.

Rohkem teavet saab SIIT.