Konkurss AASTA PÕLLUMEES | Dagmar ja Endel Lindre rajasid parima tootmistalu

 (1)

Talupidajate Keskliidult tiitli “Parim talu 2018” pälvinud Vainu talus kosuvad lihaveised, kasvab vili ning noored jätkavad talupidamist.

Loodna külas Märjamaa vallas on tee äärde paigutatud uhke puust silt “Vainu talu”, mis annab teada, et oleme taluõue jõudnud. Kogu taluümbrus on ääretult korras: muru pügatud, lilleklumbid siin-seal, ei mingit risu õues. Igal pool on tunda hoolsa peremehe kätt. Korda on tehtud ka tootmishooned, talumaja ja abihooned, uus ehitis on masinate varjualune.

“Oleme kõik omal jõul ehitanud. Kui taluga alustasime, oli siin vaid talumaja, seegi on nüüdseks renoveeritud,” teatas Vainu talu peremees Endel Lindre.

Ema Dagmar ja isa Endel on mõlemad FIEd ning on aastatega jaotanud oma üha laienevast talutegevusest osa ka täiskasvanud lastele. Teravilja kasvatatakse umbes 500 hektaril, ülejäänu on rohumaad ja lihaveiseid üle 400. “Igal pereliikmel on oma firma, aga teeme kõike ühiselt, ka masinad on ühised,” selgitas Endel Lindre peretalu põhimõtteid.

Alustasid tühjalt kohalt

Pererahvas meenutas 1990. aastate algust, kui nad alustasid talupidamist tühjalt kohalt. Algul hakati ümber ehitama kolhoosilt ostetud vana talumaja.

“Töötasin kolhoosis kombaini peal hommikul kella kuuest õhtul kümneni ja nende palkade eest sai maja ehitatud,” meenutas peremees. Taluseadusega julgesid Lindred algul võtta vaid 16 ha maad. Loomapidamist alustati ühe lehmaga, piimaauto tuli õue ja piim veeti Rapla piimatööstusesse.

Seotud lood:

“See oli elulaad, igaühel oli paar lehma, nüüdseks on kõik need lehmapidajad oma tegevuse ammu lõpetanud,” rääkis perenaine Dagmar Lindre. “Isegi 40 lehmaga talusid likvideeritakse, sest tööjõudu pole, maaelu on ikkagi väga viltu kiskunud,” lisas peremees.

Peremees meenutas, et kui ta omal ajal hakkas ehitama lauta 26 lehmale, öeldi, et mis sa nii suurega peale hakkad. “Nüüd on mul 440 looma – kõik lihaveised, nüüd on meil hoopis suuremat lauta vaja.” Piimakarjast loobuti alles eelmisel aastal, tasapisi on mindud üle lihaveiste pidamisele. Lindre oli Märjamaa kandis esimene, kes hakkas ümberkaudseid talumaid kokku ostma. Praegu on talul omandis üle 200 ha maad.

Edasi noorte abiga

Vainu talu pererahvas on rahul, et kolmest lapsest kaks on jäänud talutöödele. “Meil on nii hea meel, et noored toimetavad ja teevad, tänu neile me vee peal püsimegi. Poeg Mikk harib põldu ja tütar Margit hoolitseb veiste eest,” rääkis pereema Dagmar. Lisades, et mõlemad lapsed on lõpetanud põllumajanduse eriala Järvamaa kutsehariduskeskuses.

Margit kasvatab FIEna lihaveiseid. Poeg on asutanud Lindre teraviljakasvatuse osaühingu ja kureerib läbi selle teraviljakasvatust ümberkaudsetel maadel. Noorem poeg Madis töötab ehitajana ja tuleb ka talutöödele appi kui vaja.

“Tänavu harime 800 hektarit maad, aga paari aasta pärast saan 600 hektarilt sama saagi, sest maal on resurssi küll, et saagikust tõsta,” teatas Mikk Lindre, kuna olulisem on tööde kvaliteet. Talu põldudel kasutatakse uusimat tehnoloogiat ning noorperemehe teadmiste ja oskuslike võtete abiga on vilja saagikus olnud väga hea: talinisu on saadud 7–8 t/ha, suvivilja 6 t/ha.

Kuna talul kuivatit ei ole, läheb enamik viljast kohe müügiks, osa kuivatatakse Sipa masinaühistu kuivatis, 80% viljast müüakse Scandagrale ja Baltic Agrole, umbes 200 tonni jäetakse oma loomadele söödaks.

Lihaveistest kasvatatakse peamiselt aberdiin-anguseid, aga on ka hereforde.

“Angused on tasuvamad. Kuigi nad on aeglasema kasvuga, makstakse nende eest rohkem,” tõi esile Margit Lindre. Ta lisas, et plaanis on rohkem tegelda tõuaretusega. Ka kaalub talupere uue lauda ehitust, kuigi ettevaatlikuks teeb selle maksumus miljon eurot, mis koormaks noori aastakümneteks laenuga.

Kõik tööd-tegemised, mida see pere ette võtab, tehakse väga läbimõeldult ja organiseeritult. Muret valmistab peremehele aga see, et üha rohkem maid müüakse välismaalastele.

Loe veel

“Eesti maa ei kuulu enam eestlastele. Pean rentima šotlaste ja teiste välismaalaste maid. Maaomanikud on kusagil Euroopas ja varsti tantsime nende taktikepi järgi nagu mõisaajal,” hoiatas Endel Lindre.