Huntide rünnakud Raplamaal jätkuvad: ööl vastu neljapäeva käisid murdjad isegi laudas sees
Maaleht kirjutas teisipäeva öösel vastu kolmapäeva toimunud hundirünnakust Raplamaal kui kahest lambakarjast murti 39 ja 19 utte. Peremehe sõnul tulid kiskjad läbi elektrikarjuse.
Ööl vastu neljapäeva tabas uus rünnak järgmise Raplamaa talu karja. Tooma talu lammastest murti 8 ja 4 ootavad vigastuste tõttu hädatapmist.
Keskkonnaameti kaitsekorralduse spetsialisti Monika Laurits-Arro sõnul on suure tõenäosusega tegemist huntidega, kuid proovid annavad lõpliku selguse, kelle lõugade vahel lambad surid.
Hundid käisid laudas sees
Märkimisväärne on seejuures, et arvatavad hundid oli sisse murdnud isegi lauta. Sellest annab peremehe sõnul tunnistust laudas olnud lambalaip, kellel oli söödud ära esijalg ja tükk küljest koos südamega.
„Laudas on paaris kohas veri maas ja selle põhjal võiks ka oletada, et väljas viga saanud loomad tulid lauta varju. Aga ilma südameta loom ju ei jookse,” sõnas ta.
Karja valvanud lambakoertest rünnaku ära hoidmiseks kasu ei olnud. Koerad ilmusid välja alles hommikul ja olid peremehe sõnul stressis.
„Üks püüdis isegi rünnata (ERRi - toim) ajakirjanikku. Seda pole varem olnud, et koer minu kohaloleku ajal inimese kallale kipub,” sõnas peremees.
„Siiani on meie lambakasvatajad uskunud, et lambakoerad on kindel ja julge valik. Mõlemad minu omad oli sünnist saadik lammastega koos kasvanud. Aga tuleb välja, et alati ei saa ka nendele loota,” lisas ta.
Laurits-Arro täpsustas omalt poolt, et tegemist on siiski rohkem avatud laudaga, see tähendab, et lauta on vaba sissepääs.
Kahjutasu osas tuleb oodata uut aastat
Kahju suurus selgub peale taotluse esitamist. Komisjon teeb praeguse korra järgi järgmise aasta alguses otsuse, milline on hüvitatav summa.
"Hüvitatakse kahjust 100%, kuid muidugi arvestatakse otsuse tegemisel lisatud maksumust tõendavaid dokumente ning viimastel aastatel on komisjon kaalutluse tegemiseks kehtestanud maksumuse ülempiiri, et välistada lihtsalt alusetud hinnangud," selgitas Laurits-Arro.
