Kas Eesti vajaks rõivaste ümbertöötlustehast? Oleme taaskasutuses enamike põhjamaadega võrreldes kaugel maas

Aastas jõuab Eesti turule 15 000 tonni uusi rõivaid ja kodutekstiilitooteid. Pärast kasutamist koguvad heategevusorganisatsioonid, kogumisettevõtted ja jäätmejaamad sellest kokku 4763 tonni ehk 32%.

Eestis on ladestatava ja põletatava tekstiili osakaal suur, sest kasutuskõlbmatute riietega pole midagi peale hakata. Läheduses ei ole ümbertöötlemise tehaseid.

Kuna Eestis või lähipiirkonnas ei saa kasutuskõlbmatuid rõivaid ümber töödelda, saadetakse need mujale riikidesse. Osa saadetisest võetakse arengumaades uuesti kasutusele, ülejäänu töödeldakse ümber. Näiteks on ümbertöötlemistehased Aasias.

Kuigi ümbertöötlemistehast on Eestisse või mujale Balti­maadesse vaja, oleks seda majanduslikult keeruline ülal pidada ja selle püsimine vajaks eraettevõtjate, riigi ja omavalitsuste koostööd.